tag:blogger.com,1999:blog-36118802478934694542024-02-07T07:24:55.715+02:00WintershoesUnknownnoreply@blogger.comBlogger26125tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-41293604027685269622009-12-05T14:20:00.002+02:002009-12-05T14:25:54.922+02:00Jónsi "Lilikoi Boy"<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgX6q4W23alXgfibMYKALSQuo4SraLclcQKOB9ziy45PkIkzs71TYo0MkUF8K0Oj-VC49YRoL7NKsWsQ8QKJ7pv2qjV_wTiJ4m7CwnE1Ek-a9pqsIcFpyin1N5hiIiEeeEDDSyLZNscAa6Y/s1600-h/jonsi_01.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgX6q4W23alXgfibMYKALSQuo4SraLclcQKOB9ziy45PkIkzs71TYo0MkUF8K0Oj-VC49YRoL7NKsWsQ8QKJ7pv2qjV_wTiJ4m7CwnE1Ek-a9pqsIcFpyin1N5hiIiEeeEDDSyLZNscAa6Y/s400/jonsi_01.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5411727251724550226" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;"><br /><br />Ühe Islandi kuulsaima ansambli lauljal, <span style="color: rgb(51, 102, 102);font-size:130%;" ><b>Jón “Jónsi” Þór Birgissonil</b></span><span style="font-weight: bold;">,</span> on meile jälle midagi uut pakkuda. Kui lisad end aadressil <span style="font-size:130%;"><a style="font-weight: bold;" href="http://www.blogger.com/www.jonsi.com">www.jonsi.com</a></span> meilinglisti, saad tasuta alla laadida värske loo, esimese kuulamise varsti ilmuvalt sooloalbumilt.<br /><br />Minule igatahes väga meeldib, loodan, et sulle ka!<br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-25716675056281327752009-11-25T20:53:00.003+02:002009-11-25T21:05:43.714+02:00PÖFF ja blogi<div style="text-align: justify;">Kuigi minust ei ole mõnda aega kuulda olnud, tuleb teile siiski toonitada, et olen endiselt elus. Vahepeal küll kirjutamisest kõrvale hoidnud, on mul au kuuluda sel aastal <span style="color: rgb(255, 102, 0); font-weight: bold;">PÖFF</span>i päris oma blogijate tiimi. Iga päev vähemalt üks postitus aadressil <span style="font-size:130%;"><a style="font-weight: bold;" href="http://poff.epl.ee">http://poff.epl.ee</a></span><br /><br />Filme püüan valida võimalikult erinevaid, reeglina Lääne-Euroopast eemale jäävate piirkondade kinematograafia hulgast, kuigi kavas on ka vähemalt kaks USA filmi. Vaatame siis, kuidas läheb ja kas mul enamasti üldse midagi öelda on.<br /><br />Kuna festivali kava on hulluksajavalt rikkalik, leiab igaüks endale meelepärast vaatamist. Olen selles surmkindel. Näeme saalis!<br /><br /><span style="font-size:130%;"><a style="font-weight: bold;" href="http://2009.poff.ee/est">http://2009.poff.ee/est</a></span></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-29616952740312877782009-06-11T12:44:00.008+03:002009-06-12T05:28:49.244+03:00Süsteem, süsteem<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-GexMgYQg3A_vkxBUyAE4BdRhwEFwTCONHj8DqWs39m8MuPesFIqfGNLBwi9dxInAU0-W9ycuMOThSF6SVtSd3Hzj4fNHHsGlQnsWl3tTl_Bh0MYGrrvwLp2vys2fhiT_DrR0uGwUfAGj/s1600-h/radiohead.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-GexMgYQg3A_vkxBUyAE4BdRhwEFwTCONHj8DqWs39m8MuPesFIqfGNLBwi9dxInAU0-W9ycuMOThSF6SVtSd3Hzj4fNHHsGlQnsWl3tTl_Bh0MYGrrvwLp2vys2fhiT_DrR0uGwUfAGj/s400/radiohead.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5346025910847803522" border="0" /></a><br />Kirjutades <a style="font-weight: bold;" href="http://wintershoes.blogspot.com/2009/06/muutuv-muusikatoostus.html">postitust muutuvast muusikatööstusest</a> olin ilmselgelt liiga sinisilmne. Arvasin, et artistid − kui mitte muusikatööstusest kõrvalejäänud Eestis, siis vähemalt mujal maailmas − üldjuhul mõistavad, mis neid kõiki puudutavate muutuste taga seisab ning kuidas nad seda nii enda kui kuulaja huvides ära kasutada võiksid. Paraku tuleb tunnistada, et olen rängalt eksinud. Vaid mõne päeva eest tõestas seda elavalt Sonic Youthi bassimängija <span style="font-size:130%;"><a style="font-weight: bold;" href="http://www.wired.com/underwire/2009/06/sonic-youth-slams-radioheads-in-rainbows-model">Kim Gordoni sõnavõtt</a></span>.<br /><br />Kui lühidalt kokku võtta, taandab Kim Gordon Radioheadi mudeli puhtalt turundustrikiks, heites bändile ette, et nad seavad halba valgusesse need, kes ei ole valmis panema oma muusikat tasuta allalaadimiseks. Selline sõnavõtt võtab kukalt kratsima, eriti kuivõrd − nagu see artiklis ka välja tuuakse − oli Radioheadi mudel justnimelt suunatud tavapäraste turundusmehhanismide vastu.<br /><br />On ju ometi selge, et internet ning selle erinevate võimaluste avastamine ja laiendamine ning lisaks turunduse transformatsiooniga just selle meediumi põhiseks nõuab põhjapanevaid muudatusi. Muudatusi, mida võimaldaks autoriõiguste vastav kohandamine (vt <a href="http://wintershoes.blogspot.com/2009/06/piraadid-parlamenti.html">postitust piraadiparteist</a>) ning õiglase kaubanduse viljelemine muusikatööstuse siseselt. Kummaline, et ikka veel leidub ka väga eduka ning lojaalse fänkonnaga artistide seas neid, kes hoiavad kümne küünega kinni vanast, liiga aeglasest ning muutunud oludes halvasti töötavast süsteemist. Ja mis eesmärgil? Et suurplaadifirmade omanikud saaksid oma taskuid täita?<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrOeZaoDaCs4ca1GU6BuX7IBmySaz483symfpqj7mcjTbYA51xiC8IhHu-HOL29K84OGxiuOWkAvVHiSyizgSSHjloiN4eAJDgS9mm0uKS9SEx4wBg2vokDnZTZSG0XoS40tvinXfdW3_X/s1600-h/mutedposthorn.png"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 110px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrOeZaoDaCs4ca1GU6BuX7IBmySaz483symfpqj7mcjTbYA51xiC8IhHu-HOL29K84OGxiuOWkAvVHiSyizgSSHjloiN4eAJDgS9mm0uKS9SEx4wBg2vokDnZTZSG0XoS40tvinXfdW3_X/s200/mutedposthorn.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5346026004074414482" border="0" /></a>Sobiva ajastusega lisas Radiohead eile hulgaliselt materjali allalaadimiseks <span style="font-size:130%;"><a style="font-weight: bold;" href="http://www.waste.uk.com/Store/waste-radiohead-display-category-35-1-digital.html">W.A.S.T.E. store</a></span>'i. Vaevalt, et see neil nõnda plaanitud oli, kuid see, et asi nõnda välja kukkus on väga kiiduväärt. <span style="font-size:85%;">(Muide, väidetavalt on poe nimi mulle sobivalt näpatud Pynchonilt − tema "V" ootab lauanurgal oma järge.)</span><br /><br /><br /><br />Üks väike asjassepuutuv <a href="http://latimesblogs.latimes.com/entertainmentnewsbuzz/2009/06/music-companies-join-facebook-in-search-of-a-business-model-for-social-networks.html">uudis</a> on veel. Suurplaadifirmad, kes alles paar kuud tagasi olid kahe käega poolt, et kogu nende välja antud muusika YouTube'ist ära korjataks − tsiteerin siinkohal Kerli Kõivu: "<span class="status-body"><span class="entry-content"><span style="font-style: italic;">whoever decided to take the music videos off youtube to make more money is a fucking idiot! youtube IS the new tv. Idiots.</span>" − on nüüd avastanud, et sotsiaalsed keskkonnad nagu Myspace ja Facebook on neile ideaalne võimalus "taastutvustada inimestele muusika ostmise harjumust". Myspace on oma jõud juba suurte plaadifirmadega ühendanud. No mis seal ikka, vaatame, mis lahendusega Facebook välja tuleb. See on põnev, väga põnev!</span></span><br /><br /><span class="status-body"><span class="entry-content">Muusikat ka. Radiohead − Nude</span></span><br /><span class="status-body"><span class="entry-content"><object width="400" height="300"><param name="allowfullscreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><param name="movie" value="http://vimeo.com/moogaloop.swf?clip_id=2419028&server=vimeo.com&show_title=1&show_byline=1&show_portrait=0&color=&fullscreen=1"><embed src="http://vimeo.com/moogaloop.swf?clip_id=2419028&server=vimeo.com&show_title=1&show_byline=1&show_portrait=0&color=&fullscreen=1" type="application/x-shockwave-flash" allowfullscreen="true" allowscriptaccess="always" width="400" height="300"></embed></object><p><a href="http://vimeo.com/2419028">Nude (Radiohead)</a> from <a href="http://vimeo.com/user1000361">Steve Dales</a> on <a href="http://vimeo.com/">Vimeo</a>.</p></span></span><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-80762016072101324542009-06-09T23:20:00.010+03:002009-06-11T14:16:26.079+03:00Piraadid parlamenti!<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgglVSHIvBOdhZHL3w85xk3XeOaclEhIizWXmRxcTJyDXy3SS5w2jt4W8suMB2KwzbsFOBlS4bpG4BzyzMgqNOP6wuIA6s529mTy2OJhbpd44LqoOK0btsptV98ns14iczZiYJhw02h-Zlr/s1600-h/pirate.jpeg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgglVSHIvBOdhZHL3w85xk3XeOaclEhIizWXmRxcTJyDXy3SS5w2jt4W8suMB2KwzbsFOBlS4bpG4BzyzMgqNOP6wuIA6s529mTy2OJhbpd44LqoOK0btsptV98ns14iczZiYJhw02h-Zlr/s320/pirate.jpeg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5345448888550733586" border="0" /></a>Paljud kindlasti teavad, et Rootsi Europarlamendi valimistel sai 7,1 protsendiga valijate häälest ühe koha <span style="font-size:130%;"><a style="font-weight: bold;" href="http://www.piratpartiet.se/international/english">Pirate Party</a></span> − peamiselt autoriõiguse, patendi- ja privaatsuseküsimustega tegelev ning võimalikult õhukest ja läbipaistvat riigiaparaati taotlev poliitiline erakond. Aga mis seltskond see siis selline on?<br /><br />Parteile pandi algus 2006. aastal, mil Riigipäeva valimistel koguti vaid mõne tuhande liikmega 0,64% valijate häältest. Suurim populaarsus saavutati aga käesoleval aastal, pärast Pirate Bay kohtuasja tulemuste avalikustamist. Tänase seisuga on Pirate Party'l üle 49 000 liikme ning räägitakse, et nende arv kasvab iga päevaga. Riigis, millel on oluline osa maailma popmuusikaturul, ei ole see ka eriliselt imekspandav.<br /><br />Kuigi sellised liikumised ujuvad praegusel ajal pigem vastuvoolu, on neil oluline koht poliitika tulevikus. Internet, sellega seotud vabadused, kohustused ning mõningad sellest tingitud probleemid, pälvivad aina rohkem tähelepanu. Nõnda on üle maailma asutatud arvukalt samalaadseid poliitilisi organisatsioone (vt pilti, allikas <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Pirate_Party">Wikipedia</a>), millest kõige tugevamad on kanda kinnitanud Saksamaal ja Austrias. (Kummalisel kombel paistab selline liikumine olevat ka Venemaal, kellel teatavasti ei valitse <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMy3kquBbZ_Kt8fmGzTwSTbVtCRGVPK1Q0ukP5gWjU3Cy0kDE9JCQXmKijq1iWpbMDyd7V3q8JuNmT3sIVJwoA8ajBh16VmvkEkAagFPCxd0nKYOudb92CNPgzZAQrZsrOP-_8U9DtJmIw/s1600-h/800px-PiratePartiesMap6.jpeg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 224px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMy3kquBbZ_Kt8fmGzTwSTbVtCRGVPK1Q0ukP5gWjU3Cy0kDE9JCQXmKijq1iWpbMDyd7V3q8JuNmT3sIVJwoA8ajBh16VmvkEkAagFPCxd0nKYOudb92CNPgzZAQrZsrOP-_8U9DtJmIw/s400/800px-PiratePartiesMap6.jpeg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5345449605283130850" border="0" /></a>endiselt mingit märkimisväärset autoriõigust...)<br /></div><br /><div style="text-align: justify;"><br /><br /><span style="font-size:85%;"><span style="font-style: italic;">Legend</span><span style="font-weight: bold;">:</span></span><br /><span style="font-size:85%;"><span style="font-weight: bold;">(must)</span> − ametlikult registreeritud partei</span><br /><span style="font-size:85%;"><span style="color: rgb(0, 0, 153); font-weight: bold;">(sinine)</span> − mitteametlik, kuid aktiivne liikumine</span><br /><span style="font-size:85%;"><span style="color: rgb(204, 0, 0); font-weight: bold;">(punane)</span> − partei loomine arutlusel</span><br /><span style="font-size:85%;"><span style="color: rgb(204, 204, 204); font-weight: bold;">(hall)</span> − piraadipartei puudub</span><br /><br /><br />Kuivõrd interneti arengu mõjul muutuvas maailmas tundub aina enam, et sellistel liikumistel võib meie tulevikus olla suurem roll, kui me praegu arvame, ning mina eriline poliitiline nööritõmbaja ei ole, siis viskangi kõigile huvitatutele kondi. Eestis puudub täielikult liikumine, mis eelpool mainitud asjadega tegeleks. Kuna me toimuvatele arengusuundadele kätt ette panna ei suuda, vajavad paljud asjad muutmist, et nad ei jääks jalgu muutuvale maailmale. Miks mitte püüda sellega ka siinmail algust teha. Ning just praegu, kui ollakse altid isegi väljapaistva sisulise programmita andma protestihääli ning olemasolevad erakonnad on eelkõige ametis üksteiselt tooli alt ära tõmbamisega, tundub selleks olevat kõige õigem aeg.<br /><br />Avatud ja õhuke riigiaparaat, autoriõiguste väljakujundamine, monopolidega võitlemine ning püüd rõhuda kodanikuõiguste rakendamisele (lisaks nende suusõnalisele rõhutamisele) tunduvad piisavalt köitvad ideed. Kaks esimest on Eestis ka täpselt need olulised punktid, millega tuleks kiiremas korras midagi ette võtta. Kui keegi võtaks mind sõnast, oleks tal minu kindel hääl.<br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-23782680383789605412009-06-05T01:22:00.005+03:002009-06-11T14:16:47.029+03:00MGMT uus video<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvYa7KD3bKOBeZekcQbkTgHGgQtTNv3rhYbeAfhhAuvxoUrVONPxThcVjLdTvD2l_1tU0TZDAH2egF8VYsyBCKkqxhWRKnhDHoMstq-H5YkYNVg01ZixppWdnWMX2Sgid9DD1HJCEOeH5w/s1600-h/mgmt.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 330px; height: 380px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvYa7KD3bKOBeZekcQbkTgHGgQtTNv3rhYbeAfhhAuvxoUrVONPxThcVjLdTvD2l_1tU0TZDAH2egF8VYsyBCKkqxhWRKnhDHoMstq-H5YkYNVg01ZixppWdnWMX2Sgid9DD1HJCEOeH5w/s400/mgmt.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5344254841376704418" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;">Ammuoodatud ametlik video bändilt <span style="color: rgb(255, 153, 255);font-size:130%;" ><span style="font-weight: bold;">MGMT</span></span> loole <span style="font-size:130%;"><span style="font-weight: bold;">"<span style="color: rgb(255, 153, 255);">Kids</span>"</span></span>, mille autoriks on režissöör <span style="font-weight: bold;">Ray Tintori</span>, sai filmilindile juba mõnda aega tagasi, kuid väidetavalt lükkas avaldamist edasi video esialgne lõpp. Läbirääkimised plaadifirmaga viisid, nagu näha, viimaks nii kaugele, et päris lõpp asendati animatsiooniga − kahtlen, kas sisu muudeti, vaevalt küll − ning nüüd on see huvilistele kättesaadav.<br /><br />Video on üksjagu häiriv, mistõttu ma osaliselt plaadifirma tsensuuri mõistan. Kuid kindlasti annab see uue mõõtme loo sõnadele.<br /><blockquote style="color: rgb(204, 102, 204);">The memories fade<br />Like looking through a fogged mirror<br />Decision to decisions are made<br />And not bought,<br />But I thought this wouldn’t hurt a lot.<br />I guess not</blockquote><br /><embed src="http://c.brightcove.com/services/viewer/federated_f8/416542555" bgcolor="#FFFFFF" flashvars="videoId=24776439001&playerId=416542555&viewerSecureGatewayURL=https://console.brightcove.com/services/amfgateway&servicesURL=http://services.brightcove.com/services&cdnURL=http://admin.brightcove.com&domain=embed&autoStart=false&" base="http://admin.brightcove.com" name="flashObj" seamlesstabbing="false" type="application/x-shockwave-flash" swliveconnect="true" pluginspage="http://www.macromedia.com/shockwave/download/index.cgi?P1_Prod_Version=ShockwaveFlash" width="510" height="550"></embed></div>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-90876130008514259502009-06-04T23:31:00.006+03:002009-06-11T14:18:53.416+03:00The Worst magazine<div style="text-align: justify;">Kunagi oli eestil päris oma veebiajakiri, <a href="http://www.blogger.com/www.betamag.ee">BetaMag</a>. Seda ilmus kokku viis numbrit, miks sellest midagi ei saanud, seda ma ei tea. Aga mida ma tean, on see, et vaid mõnda aega tagasi nägi ilmavalgust tuliuue ja kevadiselt värske ajakirja <span style="color: rgb(0, 153, 0);font-size:130%;" ><a style="font-weight: bold;" href="http://issuu.com/theworst/docs/theworst1">The Worst</a></span> esimene number. Nagu ajakirja pealkirigi viitab, kirjutatakse ainult kõige halvematest asjadest.<br /><br />Kirjutatakse kõigest − mänguasjadest, filmipostritest, tätoveeringutest, kunstistt, eriti soovitaksin tutvuda kõige halvemate laulusõnadega (lk 46-53). Esindatud on ka kõige halvemad staarid − kandidaate on mitmeid, seal hulgas prouasid Lärtst, Leedust, Rumeeniast, Serbiast. Meie rahvuslik panus aga on − üllatus, üllatus − end kodumaa parimaks lauljannaks tembeldanud <span style="font-size:130%;"><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Hannah</span></span> (lk 26).<br /><br />Ja kes tutvuvad lk 93 paikneva mütsiga ning on näinud <span style="font-size:130%;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=eaCCkfjPm0o">ükssarvik Charlie seiklusi</a></span>, saavad suurepäraaselt aru, miks ma tahaks öelda: "We come from the future Charlie!" Sellega võiks ta sõita küll või mis?<br /><br /><span style="font-size:85%;">Lisan siia viimase Hannahi video ka, soovitan erilist tähelepanu pöörata koreograafiale...</span><br /><br /><object width="560" height="340"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/4Pr6jjVvLAk&hl=en&fs=1&rel=0"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/4Pr6jjVvLAk&hl=en&fs=1&rel=0" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="560" height="340"></embed></object><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-52934448487311005412009-06-04T00:01:00.003+03:002009-06-11T14:19:23.289+03:00Jeanette Winterson "Tuletornipidamine"<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9cRS_aDtwbV5wdYh8UmfHsD_mPfAKpUlry1a6EsoRrYvk2JdyeYsSYukq33NUZpvZjp2jzveXKvwHlR57B8ECED2a89hxUx6f7p7EehB1sV6OLHERurabJq7ywWdeVqMUnYTkQ651RTsg/s1600-h/winterson.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 265px; height: 400px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9cRS_aDtwbV5wdYh8UmfHsD_mPfAKpUlry1a6EsoRrYvk2JdyeYsSYukq33NUZpvZjp2jzveXKvwHlR57B8ECED2a89hxUx6f7p7EehB1sV6OLHERurabJq7ywWdeVqMUnYTkQ651RTsg/s400/winterson.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5342929812413017650" border="0" /></a>Mu kõige lemmikumad kirjanikud sobituvad põhiliselt (sic!) kahte kategooriasse. Esimese kategooria puhul on tegemist kirjanikega, kes oskavad kirjutada nii, et lugeja tunneb end täielikult sündmuste käigust haaratuna, piir reaalsuse ja kujuteldava vahel hägustub. Näiteks John Fowles'i "Liblikapüüdja" on fantastiline näide sellest, kuidas lugeja võib hakata mõistma ja kaasa tundma inimesele, kelle sarnaseid oleme harjunud pidama <span style="font-style: italic;">a priori</span> jälkideks olenditeks, kellel on inimlikkusega õige vähe ühist, kui üldse. Lugeja asetatakse kõigepealt noore tüdruku röövinud eluvõõra liblikakoguja olukorda, seejärel pakutakse lugeda röövitud tüdruku päevikut. Kummalisel kombel tunneb lugeja tagurpidi seatud kaalukausside mõjul üldjuhul rohkem kaasa liblikapüüdjale kui tegelikule ohvrile.<br /><br />Teist tüüpi kirjanikud on aga tundlikud jälgijad, kelle viis asju näha ning kirjeldada on kummaline ja lummav. Nende sõnakasutus on rikas ja voolav ning nad ei positsioneeri end sündmuste keskele, vaid jäävad truuks kõrvalseisja rollile. Just selliste kirjanike hulka kuulub ka <span style="color: rgb(204, 0, 0);font-size:130%;" >Jeanette </span><span style="color: rgb(204, 0, 0);font-size:130%;" >Winterson</span>.<br /><br /><br /><span style="font-size:130%;"><span style="color: rgb(204, 0, 0); font-weight: bold;"><span style="color: rgb(0, 0, 0);">"</span>Tuletornipidamine<span style="color: rgb(0, 0, 0);">"</span></span></span> (ilmunud 2006 Punase Raamatu sarjas kirjastuselt Tänapäev) on lummav raamat, selles on sama palju teksti kui tas on õhku − mingit naiselikku hingamist ja pehmust, mis muudab lugemise eriliseks rituaalseks toiminguks. See on raamat nagu magustoit − seda lugedes tuleb end pidurdada, et see liiga kiiresti ei lõppeks. Ning ta on pilgeni täis imeilusaid metafoore, tsitaate igaks elujuhtumiks.<br /><br />See on lugu lugudest. Lugude jutustamisest, nende põimumisest, olles samal ajal selle elavaks näiteks. Ei saa nimetada kindlat peategelast (minategelanegi ütleb juba alguses enda kohta: <span style="color: rgb(204, 102, 204);">"Ema pani mulle nimeks silver. Ma olen pooleldi väärismetall, pooleldi piraat."</span> − olles tegelikult nii mõlemat korraga kui ei kumbagi), ühte ja ainsat kindlat narratiivi, kuid ometi on see üks tervik. See on lugu õnnest ja õnnetusest, armastusest ja üksildusest, kõigest inimlikust ja samas nii palju enamast.<br /><blockquote style="color: rgb(204, 102, 204);">Parem, kui ma oma elust ka nõndaviisi mõtlen − pooleldi hullus, pooleldi ime. Parem, kui ma võtan omaks, et mul puudub kontroll kõigi oluliste asjade üle. Minu elu on rida laevahukke ja teeleasumisi. Ei ole saabumisi ega sihtpunkte, on ainult leetseljakud ja laevahukud, seejärel järgmine paat, järgmine tõus ja mõõn.</blockquote><br />Igaühel meist on oma lood, mida teistele jutustada. Kuid kuna lõpuga lugusid ei ole<br /><blockquote style="color: rgb(204, 102, 204);">JUTUSTA MULLE ÜKS LUGU, PEW.<br />Missugune lugu, lapsuke?<br />Õnneliku lõpuga lugu.<br />Ei ole sellist asja terve ilma peal.<br />Õnnelikku lõppu?<br />Lõppu.</blockquote>lähevad meie lood märkamatult üle kellegi teise lugudeks, põimuvad ja väänduvad kuni seda peaks edasi rääkima keegi teine, siis kolmas. Ja nõnda ka kõnealuses raamatus − jutujärg kantakse üle ühelt teisele, jutumärgid tekivad ja kaovad, kord on tegemist dialoogiga, millest saab monoloog või kaudne kõne. Kirjanik on pannud mängu kõik, mis ta varasalves tallel on olnud.<br /><br />Ja täpselt nõnda nagu tekivad ja kaovad jutumärgid, kerkib ikka ja jälle esile paralleelselt tallel olev religiiosne alltekst. Usu leidmisel ja kaotamisel, religioossuse teemal üldisemalt on teoses kanda oluline roll. Jutustaja kannab koormana kaasas arvukalt sümboleid ja viiteid, ka piiblitsitaate, mida teose arenedes ühtlaselt jagatakse − nii pühendumuse kui teatava kahetsusega −, meenutades Evelyn Waugh' loodud Flyte'i perekonda, kelle jaoks on usk nii oluliseks tugipunktiks kui raskeimaks ristiks katsumuseks.<br /><br />Oma vastuolulisuses on "Tuletornipidamine" samal ajal nii paradoksaalne kui ka lihtne. Kindlasti mitte igaühe lemmikraamatuks loodud, kuid väärt vähemalt võimalust sellele kohale kandideerida.<br /><br /><br /><span style="font-size:78%;"><span style="font-weight: bold; color: rgb(204, 51, 204);">Tõlkijast.</span> Kätlin Kaldmaa on tõlkinud eesti keelde neli Jeanette Wintersoni romaani: "Kirg", "Tuletornipidamine", "Kehale kirjutatud" ning oma mõju tõttu geiliikumisele kõige kuulsam (kuid minu jaoks paraku marginaalne ning nii stiililt kui sisult üsna kesine) "Apelsinid pole ainsad viljad". Nende tõlgete eest esitati Kaldmaa nominatsioon ka 2009. aasta Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnale. Tänu tema järjeüidevale tööle, on Jeanette Wintersonil eesti keeles ilmselt täitsa oma hääl, kuigi miski ei ületa originaali, ma olen selles põgusa võrdluse põhjal enam kui kindel.</span><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-47989103360103480882009-06-03T19:21:00.013+03:002009-06-11T14:21:19.413+03:00Muutuv muusikatööstus<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM93jZjgsQ0SiCZ-bCdBZw9exusoCbwp6tWb-AgeHpoHVyTcB0GqekZ-TQSFC4F5bE8X9VchE5sz_M3EdhevTou2Bli2UIxT2ePALbFQCIC5SB9f7QBrq7AZp4V1bqN2gHP5qpwht-CtT6/s1600-h/radiohead+in+rainbows.jpeg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 400px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM93jZjgsQ0SiCZ-bCdBZw9exusoCbwp6tWb-AgeHpoHVyTcB0GqekZ-TQSFC4F5bE8X9VchE5sz_M3EdhevTou2Bli2UIxT2ePALbFQCIC5SB9f7QBrq7AZp4V1bqN2gHP5qpwht-CtT6/s400/radiohead+in+rainbows.jpeg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5343171286178253634" border="0" /></a>Kui <span style="font-weight: bold; color: rgb(204, 51, 204);">Radiohead</span> mõnda aega tagasi oma viimase albumi <span style="font-weight: bold;">In Rainbows</span> tasuta allalaadimiseks üles pani, oli selge, et muusikatööstuse ajastu <span style="font-style: italic;">as we know it</span> on pöördumatult läbi. Nõnda kuulsa bändi otsus pöörata plaadifirmadele selg andis paljudele muusikutele, fännidele ning visionääridele piisavalt mõtteainet. Nüüd oleme ilmselt valmis pöörama uue lehekülje (pop)muusika ajaloos, pakkudes muusikatööstusele uut ärimudelit, mis välistab olematu kohanemisvõimega aeglased masinavärgid nagu näiteks suurplaadifirmad. Radioheadi eksperiment näitas ka suurepäraselt, et albumit tasuta inimestele kuulamiseks andes ei jää artist sugugi tühjade pihkudega − inimesed annetasid vabatahtlikult sümboolseid summasid, mida lõppkokkuvõttes kogunes päris paras summa.<br /><br />Kuna artist teenib tänapäeval eelkõige kontsertide ning erinevat sorti nänni (t-särgid, pusad, postrid, kleepsud jne) müügilt saadavatest tuludest, seab plaadifirmade eiramine silmapaistva bändi jaoks asjad pigem soodsamasse valgusesse. Korraldusliku poole raskem osa jääb nüüdsest promootorite ja manageride kanda, kes hoolitsevad selle eest, et bände märgataks. Kuna internet on paljude − seal hulgas ka allakirjutanu − jaoks tänapäeval uue muusika leidmise ning kuulamise peamine, seega olulisim meedium, hakkab järjest enam kaalu omandama nii-öelda <span style="font-style: italic;">word of mouth</span>, mille olulisusele tõmbas mitu aastat tagasi tähelepanu juba <span style="font-weight: bold; color: rgb(204, 51, 204);">Arctic Monkeys</span>, kes omandas ülemaailmse kuulsuse eelkõige tänu väga tugevale fänkonnale.<br /><br />Esimeseks suurema levikuga pääsukeseks teel õiglasema muusikaäri poole oli ilmselt <a href="http://www.last.fm/"><span style="font-size:130%;">Last.fm</span></a>, kes nüüd suurplaadifirmade nõudmiste tõttu on paraku kaotanud oma esialgse positsiooni. Mõnda aega tagasi meediasse jõudnud uudis, et Last.fm oma andmed pärast <span style="font-weight: bold;">U2</span> albumi internetti lekkimist RIAA-le (USA fonogrammitootjate assotsiatsioon) üle andis, <a href="http://arstechnica.com/media/news/2009/02/riaa-denies-rumors-that-lastfm-turned-over-data.ars">lükati küll ümber</a>, kuid ilmselt oli see minu kunagisele lemmikule muusikaportaalide seas siiski luigelauluks.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWzep_JtqV7jUYw6L12BNv2qOnZ4I_YKH7SP1kCSzE4T-7hSjVXuLGdLRVqWYtCMz7bWeGgm37lwkyxbad_67qbrLRceb8-2BDvqhrC300edvqdiT8iH7HGLFRrNDOgsGCildw4zNfz2y1/s1600-h/gogoyoko.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 300px; height: 300px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWzep_JtqV7jUYw6L12BNv2qOnZ4I_YKH7SP1kCSzE4T-7hSjVXuLGdLRVqWYtCMz7bWeGgm37lwkyxbad_67qbrLRceb8-2BDvqhrC300edvqdiT8iH7HGLFRrNDOgsGCildw4zNfz2y1/s400/gogoyoko.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5343171481943672066" border="0" /></a>Muusikakeskkondade tulevik on aga samuti muutumas, seda paralleelselt muusikatööstuse endaga, omandades ilmselt järjest suuremat kaalu. Islandlased tulid välja uue − ja ilmselt tulevikus aina enam leviva − ärimudeliga, mille hüüdlauseks on <span style="font-style: italic; font-weight: bold;">"Fair play in music"</span>. Jutt käib <a href="http://www.gogoyoko.com/"><span style="font-size:130%;"><span style="font-weight: bold;">gogoyoko</span></span></a>'st, mille näol on tegemist portaaliga, mis ühendab endas interaktiivse suhtluskeskkonna võimalused digitaalse muusikapoega, mis võimaldab lugusid soetada otse artistidelt. Eelnevalt on võimalik muusikat ka piiramatutes kogustes läbi kuulata, koostada playliste, muusikat jagada ning oma tuttavate seas promoda. Tänaseks on gogoyoko vallutanud Skandinaavia muusikaturu ning lansseerinud beta-versiooni. Mõni nädal tagasi lehel <a href="http://allscandinavian.com/">All Scandinavian Music</a> avaldatud <span style="font-weight: bold;font-size:130%;" ><a href="http://allscandinavian.com/667/why-radiohead-shaped-the-future-and-gogoyoko-will-prevail/">artiklis</a></span> kirjutab <span style="font-weight: bold; color: rgb(204, 51, 204);font-size:100%;" >Peter Krogholm</span> sellise mudeli õnnestumise uut sorti südametunnistuse arvele, mis on internetipõlvkonnaga paralleelselt tekkinud või kogu aeg olemas olnud, leides alles nüüd võimaluse esiletulekuks.<br /><br />Olemas on veel üks analoogne 2.0 muusikakeskkond, <a href="http://www.thesixtyone.com/"><span style="font-size:130%;"><span style="font-weight: bold;">the sixtyone</span></span></a>, mis sarnaselt gogoyoko'le kannab endas nii meelelahutuslikku, suhtluslikku osa kui ka otse artistidelt tuleva materjaliga digitaalse muusikapoe võimalusi. Oma eesmärkide hulgas nimetavad nad ka muusikute nii-öelda keskklassi toetamist, et noortel tegijatel tekiks võimalus muusika tegemisest ära elada. Keskkond on alles uus, kuid koondab juba piisaval hulgal lootusrikkaid võimalusi kasutama tõtanud muusikuid ning hulganisti fänne. Esialgu tundub portaal päris põnev, kui piisavalt põhjust, kirjutan sellest edaspidi kindlasti pikemalt.<br /><br />Aga suhtlusel on veel teinegi oluline osa muuskatööstuse edasises käigus. Internet on muusikud toonud kuulajatele aina lähemale. Kuigi levitamisel on oluline osa näiteks <span style="font-weight: bold;">Youtube</span>'il − ja ma parem ei alusta sellega, mida ma arvan mõnda aega tagasi toimunud Eesti muusika sealt eemaldamise mõjust Eesti muusikaekspordile −, siis suhtluses mängivad praegusel hetkel suurimat rolli <span style="font-weight: bold;">Myspace</span>, <span style="font-weight: bold;">Facebook</span> ja <span style="font-weight: bold;">Twitter</span>. Artistide isiklike kodulehtede olemasolu on jäänud selgelt tagaplaanile. Sellist laadi interaktiivne suhe võimaldab igapäevaselt kursis olla oma lemmikute tegemistega ning annab uue sissevaate artistide igapäevale − mina isiklikult hoian silma peal muude seas Imogen Heap'il <a href="http://twitter.com/imogenheap">@Twitter</a> ja Ólafur Arnalds'il <a href="http://twitter.com/OlafurArnalds">@Twitter</a>. See annab muusika kuulamisele ning sellega suhestumisele uue dimensiooni, võimaldades esiteks siduda loomingu tihedamalt artisti isikuga: enne justkui kattesirmi taha varjatud artistid saavad nüüd lihast ja luust inimese kuju. Väga paljud artistid kasutavad seda võimalust heal meelel ära, kaasates fännid loominguliselt kas siis kujunduslikke või lausa erinevaid muusikalisi käsitlusi "tellides". Ja kuivõrd isiklik suhe artistiga muutub ka edaspidi aina olulisemaks, on ju loogiline, et sellega arvestades muutuvad ka loomingu müüki puudutavad põhimõtted.<br /><br />Igatahes, me elame huvitaval ajastul. Eks näis, milliseid pöördeid asjad aasta lõpus võtma hakkavad, kui lansseeritakse <span style="font-size:130%;"><a href="http://wave.google.com/">Google Wave</a></span>. Ning veel huvitavam on jälgida, millal end it-riigina reklaamiv Eesti ükskord ajaga kaasas käima õpib.<br /><br />Lisalugemist: veebileht <span style="font-size:130%;"><a style="font-weight: bold;" href="http://www.digitalrenaissance.se/">Digital Renaissance</a></span> käsitleb erinevaid loometööstust puudutavaid aspekte. Palju põnevaid artikleid.<br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-46192004998432957802009-06-02T19:17:00.006+03:002009-06-11T14:18:04.407+03:00Kings of Leon − Notion<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOKGN10MbU2Nt_DbdzgNBcdi9xSkx5xbPUSDPJSPU0d3UAT3zChF97GJBG5wwh74ij5iytE9tcc_svtknhguCW2utJayDxmPWVrQxvlR4Fi1zT3AgMYfsfNgdWwXyUkhYoaZEFJPVPNZGn/s1600-h/Kings+of+Leon+KOLLight.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 399px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOKGN10MbU2Nt_DbdzgNBcdi9xSkx5xbPUSDPJSPU0d3UAT3zChF97GJBG5wwh74ij5iytE9tcc_svtknhguCW2utJayDxmPWVrQxvlR4Fi1zT3AgMYfsfNgdWwXyUkhYoaZEFJPVPNZGn/s400/Kings+of+Leon+KOLLight.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5342768448900071906" border="0" /></a><br /><br /><br />Minu selle aasta vaieldamatu lemmik <span style="font-weight: bold; color: rgb(51, 204, 255);font-size:130%;" >Kings of Leon</span> on avaldanud uue, järjekorras kolmanda singli albumilt "<span style="color: rgb(51, 255, 255);font-size:130%;" >Only by the Night</span>" − selleks on albumi kaheksas lugu "<span style="color: rgb(0, 204, 204);">Notion</span>". Valmis on ka uus video, millega saab eelisjärjekorras tutvuda ansambli myspace'i lehel.<br /><br /><a href="http://www.myspace.com/kingsofleon">Kings of Leon @ Myspace</a><br /><br /><object width="400" height="300"><param name="allowfullscreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><param name="movie" value="http://vimeo.com/moogaloop.swf?clip_id=5089155&server=vimeo.com&show_title=1&show_byline=1&show_portrait=0&color=&fullscreen=1"><embed src="http://vimeo.com/moogaloop.swf?clip_id=5089155&server=vimeo.com&show_title=1&show_byline=1&show_portrait=0&color=&fullscreen=1" type="application/x-shockwave-flash" allowfullscreen="true" allowscriptaccess="always" width="400" height="300"></embed></object><p><a href="http://vimeo.com/5089155">Kings Of Leon - Notion (MV)</a> from <a href="http://vimeo.com/user1158512">poeticjin</a> on <a href="http://vimeo.com">Vimeo</a>.</p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-90285295316492986512009-06-02T13:03:00.016+03:002009-06-11T14:21:59.814+03:00Liquid Drum & Bass<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2ScyAe5alvJvI2yec8ztqWOpm7IDOgtzRzujpkp-cBuQs44WxzZ9AAkaYCyUhSeu8d0DYRViRdlsO03qpf5BoEJoqyk7saUg1LWC7DsjQsyFxuTrJTsvc0648EpJsVC7KM1GADvLU_hyk/s1600-h/mutated+forms2.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 267px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2ScyAe5alvJvI2yec8ztqWOpm7IDOgtzRzujpkp-cBuQs44WxzZ9AAkaYCyUhSeu8d0DYRViRdlsO03qpf5BoEJoqyk7saUg1LWC7DsjQsyFxuTrJTsvc0648EpJsVC7KM1GADvLU_hyk/s400/mutated+forms2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5342702036199145394" border="0" /></a><br />Mida rohkem oli kevades tunda suve ja soojust, seda kindlamalt muutusid minu muusikalised eelistused akustilisest elektroonilise suunas. <span style="font-style: italic;">Techno</span>peod kunagi Sauna tänaval ning seejärel Õnnepalee küljel asunud klubis Võit on minu jaoks küll paratamatu minevik − see tuhin läks lihtsalt mööda −, seega jääb minu jaoks mõistetamatuks ka selle žanri armastajate viimane hullus <span style="font-style: italic;">8bit</span>, kuid tumedal elektroonikal − mis seekord paraku fookusest tiba kaugele jääb − ja veel täielikult avastamata trummi ja bassi radadel on mulle endiselt nii mõndagi pakkuda. Seega klubis <span style="color: rgb(0, 153, 0);">LoveSexMoney</span> (see on endiselt väga nõme nimi...) toimuv kuulub viimasel ajal erilise tähelepanu alla.<br /><br /><a href="http://www.myspace.com/londonelektricity"><span style="color: rgb(255, 102, 0);">London Elektricity</span></a>'t olen ma kunagi ammu kuulanud küll ja veel, aga see ei pälvinud minu poolt ilmselgelt piisavalt tähelepanu. Tõsisem vaimustus sai alguse peamiselt erinevatest remikside avastamisest (näiteks <a href="http://www.youtube.com/watch?v=lSIbSGz1JY4">Marky & Bungle'i versioon</a> Snow Patroli loost "Open Your Eyes"). Nüüdseks on sellest tiivustust saanud sümpaatia asendunud kerge hulluse vormiga, mis mu naabritele kardetavalt eriti ei meeldi. Kuivõrd lähimad konkurendid kõrvalkorterist aga pakuvad kesist trance'i kohatise New Orderi lisandiga − <span style="font-style: italic;">go figure...</span> −, meelitan end mõttega, et olen pigem "toidulaua" rikastaja kui keskkonna risustaja. Ja, noh, kuna vanurid niikuinii midagi erilist ei kuule, pole tegelikult maja pealt erilist kaebamist oodata :)<br /><br />Aga no veenduge ise. Kõigepealt rida remikse:<br /></div><ul style="text-align: justify;"><li><a href="http://www.youtube.com/watch?v=11UdV3ryd-Y">Nirgilis − Niji (London Elektricity remix)</a></li><li><a href="http://www.youtube.com/watch?v=I-J35GXdXjE&feature=channel_page">The Streets − Too Late (High Contrast remix)</a></li><li><a href="http://www.youtube.com/watch?v=pRca0wPCUVU">4Hero − Morning Child (L.A.O.S. remix)</a></li><li><a href="http://www.youtube.com/watch?v=b8guxJpC1dY&feature=channel_page">Adele − Hometown Glory (High Contrast remix)</a></li><li><a href="http://www.youtube.com/watch?v=8vqzglAunOY">José González − Crosses (Stanton Warriors remix)</a><br /></li></ul><div style="text-align: justify;"><br />No ja üle ega ümber ei saa ka Eesti projektist <span style="font-weight: bold; color: rgb(204, 51, 204);font-size:130%;" >Mutated Forms</span> (samad tüübid, kes tegid <a href="http://www.youtube.com/watch?v=nHmPR_DatCE">mash-up remiksi Lenna Kuurma loost "Loomeinimesed"</a> Eesti Laulu finaalsaates). Kokku on UK plaadifirma Grid Recordings alt väljastatud neli EP-d. Varasem materjal pole küll eriti minu tassike, kuid kahe Eesti poisi, dj G-ruff ja dj Zub viimase aja looming on täpselt see, mida suurepärase trummi ja bassina minu meelest võiks esile tuua − tantsitav, kuid samas meloodiline, atmosfääriline ja kuradi maitsekas. Nende viimase EP Glory Days kolm lugu neljast on Youtube'is täitsa kuulatavad:<br /></div><ol style="text-align: justify;"><li><a href="http://www.youtube.com/watch?v=Qo4cUYE2EXM">Pessimist</a></li><li><a href="http://www.youtube.com/watch?v=Amep6C7GsV0">Homsesick</a></li><li><a href="http://www.youtube.com/watch?v=y4U8EywJvdY">Glory Days (Never Again)</a></li></ol><div style="text-align: justify;"><br /><span style="font-size:85%;">Muide. </span><span style="font-weight: bold;font-size:85%;" >6. juunil</span><span style="font-size:85%;"> Tartus toimuval üritusel Sin City astub Mutated Forms täitsa üles ning </span><span style="font-weight: bold;font-size:85%;" >12. juunil</span><span style="font-size:85%;"> toimub Tallinnas klubis Pilot (Mere pst 20) üritus Looney Tunes, kus neid ka näha saab.</span><br /><br /><a href="http://www.liquiddnb.com/node/17073?s=83484055883b70f70171f354bbf8bfc9">Kuula ka ligi tunniajast setti</a>, mille on kokku pannud dj Missile.<br /><br />Kui nüüd pisiku külge said, kliki veel <a href="http://www.liquiddnb.com/">siia</a> ka.</div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-9611397257114776542009-04-23T03:32:00.004+03:002009-04-24T03:41:18.374+03:00Astrópía<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvRg1V0OkfIml-7YStFCpSd_8FJ9Qr92KLzSf4uEqSwDEFG_6PED7y0wk31q-i5Hjwu6st-gjeDytkEWoeUpj_HiE_x4n2rLvlHP92FlenQb6k5fATsgyUXSCOSL0AuZj1JyHzFqkEm6Xs/s1600-h/c_documents_and_settings_krusi_my_documents_my_pictures_astropia_veggspjald.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 270px; height: 400px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvRg1V0OkfIml-7YStFCpSd_8FJ9Qr92KLzSf4uEqSwDEFG_6PED7y0wk31q-i5Hjwu6st-gjeDytkEWoeUpj_HiE_x4n2rLvlHP92FlenQb6k5fATsgyUXSCOSL0AuZj1JyHzFqkEm6Xs/s400/c_documents_and_settings_krusi_my_documents_my_pictures_astropia_veggspjald.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5327682205675177282" border="0" /></a><br />Ma lubasin küll Islandi komöödiatega edaspidi ette vaadata, kuid see plaan läks varakult aia taha. Mul õnnestus kätte saada ja ära vaadata veel üks − <a href="http://www.imdb.com/title/tt0840046/"><span style="font-weight: bold;font-size:130%;" >Astrópía</span></a>.<br /><br />Tegemist on täitsa vaimuka indie-filmiga mängunohikule tuttavast teemast − RPGst <span style="font-style: italic;">Dungeons & Dragons</span>. Seda aastaid tagasi isegi mõned korrad mänginuna, hiljem sellest isegi ühe koolitöö kirjutanuna on kogu temaatika mulle õnneks piisavalt tuttav, et filmile väärilselt kaasa elada. Ning omal moel, ehk osaliselt ka tänu sellele, oli see täitsa kena meelelahutus.<br /><br />Kui Hilduri (<a href="http://www.imdb.com/name/nm2369428/">Ragnhildur Steinunn Jónsdóttir</a>) peika pettuses süüdi mõistetuna vangi pannakse, ei jää blondil eluvõõral tibil muud üle kui leida endale elu esimene päris töökoht. Juhtumisi oma õepojaga ringi jalutades satub ta koomiksite, friigifilmide ja RPG-dega tegelevasse väiksesse poodi, mille nimeks Astópía, kuhu otsitakse müüjat. Nii poe kliendid kui töötajad on kummalised tegelased, elades oma veidrates fantaasiamaailmades. Nende jaoks on hoolitsetud ja kontsakingadel ringi tippiv Hildur justkui teisest maailmast pärit olend.<br /><br />Asunud oma uuele kohale leti taga, avastab Hildur end seltsimas inimestega, kellele ta kunagi varem tähelepanu poleks pööranud, ning leiab nendega ühise keele. Ja seda mõlemapooleslt − ka need inimesed leiavad, et tal on neile nii mõndagi pakkuda. <span style="font-style: italic;">Don't judge a book by its cover</span> võiks olla selle filmi tähtsaimaks moraaliks.<br /><br />Hildur leiab endale tõelised sõbrad ning, mis seal imestada, ka armastuse, kes ta printsina valgel hobusel vanglast põgenenud kurja vaid omakasu peal väljas oleva peiak käest päästab. Ja nõnda see film lõpebki − õnnelikult. Mitte mingi kunstifilm, ei mingeid pikki ja ilusaid plaane hingematvalt kaunist maastikust. Ei mingit väga sügavat sisu. Aga tore vaatamine sellegi poolest − vahva <span style="font-style: italic;">indie</span>maitsega nohikufilm.<br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-42563650616636466142009-04-18T12:49:00.004+03:002009-04-18T13:43:45.296+03:00Riceboy Sleeps<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjB7O6j5VqBlUAqZjGAPA-7aF2LeF38jUdDlQ-RecwufbLnMKlKBr4zqt_EECId-ypHuRKVz5Ci3IxM4aS18KQdwMxbu9KfVlD0gZR3-EyP0MKWAk54xtx61cXaCN3YUPXZJS7nVN6jcUxd/s1600-h/Riceboy+Sleeps.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 266px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjB7O6j5VqBlUAqZjGAPA-7aF2LeF38jUdDlQ-RecwufbLnMKlKBr4zqt_EECId-ypHuRKVz5Ci3IxM4aS18KQdwMxbu9KfVlD0gZR3-EyP0MKWAk54xtx61cXaCN3YUPXZJS7nVN6jcUxd/s400/Riceboy+Sleeps.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5325972150132431346" border="0" /></a><a href="http://www.riceboysleeps.com/"><br /></a><div style="text-align: justify;"><a href="http://www.riceboysleeps.com/"><span style="font-size:130%;"><span style="font-weight: bold;">Riceboy Sleeps</span></span></a> on Sigur Rósi ninamehe <span style="font-size:130%;">Jón Þór Birgissoni</span> ja tema partneri <span style="font-size:130%;">Alex Somersi</span> 2003. aastal aluguse saanud ühine kunstiprojekt, mis keskendub nii muusikale kui visuaalsele kunstile.<br /><br />Riceboy Sleeps viljeleb imeilusat ambienti. Sigur Rósi kõrvalprojektina asutatud kollektiiv teeb maailmakuulsast Islandi bändist veidi eksperimentaalsemat muusikat, keskendudes muuseas ka oma sõnumi võimendamisele visuaalsete vahenditega. Riceboy Sleeps ei ole nii lakoonilise helikeelega, kui Jón Þór Birgissoni sooloprojekt <span style="font-size:130%;">Frakkur</span>, millest juba eespool juttu oli, kuid ei ole kindlasti mõeldud ka neile, kes kuulavad igapäevaselt pigem tantsu- ja popmuusikat. Niivõrd aeglase tempo ja atmosfäärilise kõlaga muusikat kuulates tunneks nad vaid igavust, ma olen kindel.<br /><br />Projekti raames on maha saadud kahe singliga: <span style="font-size:130%;">All the Big Trees</span> ja <span style="font-size:130%;">Daníell In the Sea</span>, mille on välja andnud Islandi <span style="font-style: italic;">indie-label</span> <a href="http://www.mossstories.com/">Moss Stories</a>. Samuti on antud oma panus heategevusse − HIV ja AIDSi vastu võitlemise eesmärgil koostatud kogumikalbumile jõudis ka nende lugu Happiness.<br /><br />Nüüd on neil aga sootuks värskemaid uudiseid. 20. juulil ilmub nende omanimeline debüütalbum, mille väljastab suurplaadifirma EMI. Album on lindistatud kasutades ainult akustilisi instrumente, kaasa teevad ka Amiina ja Kópavogsdæturi koor. Album koosneb kokku üheksast loost:<br /></div><br /><span style="font-size:85%;">1. Happiness<br />2. Atlas Song<br />3. Indian Summer<br />4. Stokkseyri<br />5. Boy 1904<br />6. All the Big Trees<br />7. Daníell In the Sea<br />8. Howl<br />9. Sleeping Giant</span><br /><br />Riceboy Sleeps − All the Big Trees<br /><br /><center><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/aONdZzfLQkU&hl=en&fs=1&rel=0&color1=0x2b405b&color2=0x6b8ab6"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/aONdZzfLQkU&hl=en&fs=1&rel=0&color1=0x2b405b&color2=0x6b8ab6" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object></center>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-84013284346829323972009-04-14T03:22:00.004+03:002009-04-14T03:32:12.956+03:00The Birthday Massacre annab Tallinnas kontserdi<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvGqCauEgr0ZMPJ9HzZbKcDQVZh5vxGu5zG59qVU7yXcrr19WogB0yQeCOxYvESTuqUG2EoKYA1JCwQnDlndMnlHz2rsAoEu3rPLq5OiVzdJ5uZ3eNgpQB4bhUSVGYASCIk8Hjg-recA91/s1600-h/l_6075e70a38200761f095584c13900d88.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 302px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvGqCauEgr0ZMPJ9HzZbKcDQVZh5vxGu5zG59qVU7yXcrr19WogB0yQeCOxYvESTuqUG2EoKYA1JCwQnDlndMnlHz2rsAoEu3rPLq5OiVzdJ5uZ3eNgpQB4bhUSVGYASCIk8Hjg-recA91/s400/l_6075e70a38200761f095584c13900d88.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5324335976094822082" border="0" /></a><br />Paistab, et enam ei lähe päevagi midagi teatamata mööda. Noh − olgu mul siis au teieni tuua rõõmusõnum:<br /><br />Kanadast pärit tähtbänd <span style="font-weight: bold;font-size:130%;" >The Birthday Massacre</span> annab Tallinnas 31. juulil kontserdi! Piletid klubis Tapper toimuvale kontserdile tulevad müüki reedel, 17. aprillil kell 10:00 kõigis Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades hinnaga 325 krooni. Piiratud koguses 275-krooniseid sooduspileteid müüakse reedest Tallinnas kaupluses "Lasering" (Pärnu mnt. 38) ja klubis "Tapper" (Pärnu mnt. 158g).<br /><br /><a href="http://www.myspace.com/thebirthdaymassacre">Myspace</a><br /><a href="http://thebirthdaymassacre.com/">tuuri kodu</a><a href="http://thebirthdaymassacre.com/">leht</a><br /><br /><center><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/kp1FRKc24Zk&hl=en&fs=1&rel=0&color1=0x2b405b&color2=0x6b8ab6"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/kp1FRKc24Zk&hl=en&fs=1&rel=0&color1=0x2b405b&color2=0x6b8ab6" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object></center></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-60814954940831661912009-04-14T00:51:00.005+03:002009-04-14T01:28:55.106+03:00Strákarnir Okkar (2005)<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9Z4EYGKJclG0g1Z5QzHfiTUYf7INPKeP_V3myVa_rQJotAb2If9BSt_as9RNKLKbVr996zFoO7ZsRsH4n1w9F9K1YoSO9qJKs-FEFDJPRkFdRwpIR4d85N-uJr8HgvKthxALHXTU22sGt/s1600-h/header_05.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 89px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9Z4EYGKJclG0g1Z5QzHfiTUYf7INPKeP_V3myVa_rQJotAb2If9BSt_as9RNKLKbVr996zFoO7ZsRsH4n1w9F9K1YoSO9qJKs-FEFDJPRkFdRwpIR4d85N-uJr8HgvKthxALHXTU22sGt/s400/header_05.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5324298290731382146" border="0" /></a><br />... ehk ingliskeelse nimega <span style="font-weight: bold;font-size:130%;" ><a href="http://www.imdb.com/title/tt0427906/">Eleven Men Out</a></span> on Islandi komöödia. Tegevus rullub lahti hetkest, kus profiliiga staarjalgpallur Óttar Þór (Björn Hlynur Haraldsson) teatab ajakirjanike juuresolekul oma meeskonnakaaslastele, et ta on homo. Läheb lahti tõeline sündmuste virvarr. Algus on suhteliselt paljulubav. Kahju, et sellele väärilist sisu ei järgne.<br /><br />Edasi saame jälgida, kuidas võtavad uudist vastu perekond, sõbrad, poeg ja endine abikaasa, mis saab peategelase jalgpallurikarjäärist ning milliseid pöördeid võtab üles meedia. Mis aga puudub, on tugevad karakterid ja hästi jutustatud lugu. Film, kuigi kohati tõesti naljakas, tundub potentsiaalile vaatamata kuidagi tömp. Jääb mulje justkui oleks režissöör alahinnanud komöödiat kui žanri tervikuna ning interpreteerinud etteantud teksti sellele vastava pealiskaudsusega.<br /><br />Ma ei oskagi muud öelda kui et vaatan edaspidi ilmselt Islandi komöödiatega natuke rohkem ette, sest see konkreetne film oli pigem ajaraisk kui nauding. Samas, kui meeldib totakas <span style="font-style: italic;">slapstick</span> nali homode üle, laske käia! Ja no kui meeldivad end duši all seebitavad paljad põhjamaa mehed, siis on ilmselt samuti lootust, et filmist mingigi osa meeldida võiks.<br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-77707513444222973022009-04-13T19:23:00.008+03:002009-04-13T19:47:39.652+03:00Ólafur Arnalds ja projekt Found Songs<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4Q_aN2e1dk1rFqt_77iNqI5CSqJkn8mT4hahY66CqVK9yuuuHq4LefjNIvYQvw4qxBv0zTk8HLRb_MI9BekDypbyXSibp-xjn1LCuUVOC88LZmK_aT1d7RxLCxLNMIF1aVOt5JybwpLW4/s1600-h/%C3%B3lafur.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 252px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4Q_aN2e1dk1rFqt_77iNqI5CSqJkn8mT4hahY66CqVK9yuuuHq4LefjNIvYQvw4qxBv0zTk8HLRb_MI9BekDypbyXSibp-xjn1LCuUVOC88LZmK_aT1d7RxLCxLNMIF1aVOt5JybwpLW4/s320/%C3%B3lafur.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5324213995929496594" border="0" /></a><br />Ólafur Arnalds on Islandi muusik. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt geeniusemõõtu mees. Ta komponeerib elektroonikaga segatud klassikalist muusikat tavapärasest lühemas formaadis − keskmine loopikkus ulatub kuskil nelja minuti kanti. Kaks väljaantud albumit Eulogy for Evolution ja Fók EP on olnud piisavalt menukad, et näidata noorele andekale muusikule tee kätte koduriigist välja, Euroopa ja Põhja-Ameerika lavadele.<br /><br />Lisaks sellele, et Ólafur kirjutab vabal ajal oma toetajatele imearmsaid uudiskirju ning et tema igapäevaste tegemistega saab end kursis hoida Twitteris, on tal nüüd uus idee − selle nädala jooksul laeb ta iga päev internetti üles ühe uue loo. Materjal on ta enda sõnutsi mõnevõrra erinev tema albumil kajastunud lugudest − lihtsad, tavaliselt ainult klaverile kirjutatud palad. Miskipärast on mul aga tunne, et tulemus ei ole kindlasti igav.<br /><br /><a href="http://foundsongs.erasedtapes.com/">Found Songs</a><br /><a href="http://twitter.com/OlafurArnalds">Twitter</a><br /><a href="http://www.myspace.com/olafurarnalds">Myspace</a><br /><br />Lõpetuseks lugu 30:55. See on ilmselt mu lemmikute lemmik!<br /><br /><center><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/K6u5D-5LWSg&hl=en&fs=1&rel=0&color1=0x2b405b&color2=0x6b8ab6"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/K6u5D-5LWSg&hl=en&fs=1&rel=0&color1=0x2b405b&color2=0x6b8ab6" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object></center></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-39953539338615661892009-04-13T13:21:00.004+03:002009-04-13T13:33:06.727+03:00Plink Plonk 2009<span style="font-weight: bold;font-size:130%;" >Täna avalikustati esimesed ülesastujad!</span><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiqYhrUkjmF5mQapFPRe9LW0zIh35tgguvnA9OjlQmXZcVRqf3mPmK2SdD4TXtyGNKcR8UrGyCP6oLMOfn_RAdmmvQu5LR0heYAu2GbjXBXBguuBhG1yfz0JtT4rh1G47TaevJIH3hu0T_/s1600-h/plinkplonk.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 136px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiqYhrUkjmF5mQapFPRe9LW0zIh35tgguvnA9OjlQmXZcVRqf3mPmK2SdD4TXtyGNKcR8UrGyCP6oLMOfn_RAdmmvQu5LR0heYAu2GbjXBXBguuBhG1yfz0JtT4rh1G47TaevJIH3hu0T_/s320/plinkplonk.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5324121833641404802" border="0" /></a><a href="http://www.myspace.com/counterpointuk">COUNTERPOINT (UK)</a><br /><a href="http://www.myspace.com/thebrothersmovement">THE BROTHERS MOVEMENT (IRL)</a><br /><a href="http://www.myspace.com/trallaladykirakira">KIRA KIRA (ISL)</a><br /><a href="http://www.myspace.com/thedynamitevikings">DYNAMITE VIKINGS (DEN)</a><br /><a href="http://www.myspace.com/talbotmusic">TALBOT (EST)</a><br /><a href="http://www.myspace.com/chungin">CHUNGIN & THE STRAP-ON FAGGOTS (EST)</a><br /><br /><br /><br />Nõnda hea meel on näha, et valik on oodatust laiem − doomist jazzini. Ootan pikisilmi järgmist murufestivali!<br /><br />www.plinkplonk.eeUnknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-61998545327065409122009-04-11T01:51:00.012+03:002009-04-11T14:27:50.155+03:00The Sky Crawlers (2008)<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcYQVPwoBzcUEU5Lgk7VbJqfkOjt7PKIFGB8hyEyChCX43itikA-tBUJTNNtslfn88PP9MpzB7p2aP3ZyZZadRH1YKCRjiaZMgew3Js-2UKROhzaMMk_X5XJnyii2Nto0uUHmOrohQ8QNo/s1600-h/Sky_Crawles.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcYQVPwoBzcUEU5Lgk7VbJqfkOjt7PKIFGB8hyEyChCX43itikA-tBUJTNNtslfn88PP9MpzB7p2aP3ZyZZadRH1YKCRjiaZMgew3Js-2UKROhzaMMk_X5XJnyii2Nto0uUHmOrohQ8QNo/s400/Sky_Crawles.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5323201412308479970" border="0" /></a><br /><br />Kui vähemalt üks IMDB kasutajate kommentaaridest on selline<br /><br /><span style="font-size:85%;"></span><blockquote style="color: rgb(51, 51, 51);"><span style="font-size:85%;"><span style="color: rgb(102, 102, 102);">It's a bad movie. And by " bad ", I don't mean - " No, I didn't like it. ", I mean it's a bad movie. Objectively. It's the embodiment of the concept " failure ".</span><br /><br /><span style="color: rgb(102, 102, 102);">Before anyone pulls out their dummy guns and accuse me of being a simpleton, let me say I like complicated movies. I like challenging movies. I like un-orthodox movies. In fact, I just came out of a screening of New York, Synecdoche and love</span><span style="color: rgb(102, 102, 102);">d it.</span></span></blockquote><br />tähendab see, et film ei ole mitte ainult hea, vaid lausa kohustuslik. Tavaliselt viitavad taolised reaktsioonid väärtfilmile, millel on piisavalt sügavust, rohkemat kui pelgalt fassaad, et anda edasi midagi enamat kui lihtsalt kunstilis-esteetilist elamust tänu suurepäraselt visuaalsele materjalile. Vähemalt üheksal juhul kümnest.<br /><br />Filmist <a style="font-weight: bold;" href="http://www.imdb.com/title/tt1056437/"><span style="font-size:130%;">The Sky Crawlers</span></a> on raske rääkida reetmata tema sisu. Kuigi mitte nõnda köitva visuaalse poolega, kui seda oli eelnevalt käsitletud Vexille, on see sisult ja diaaloogilt sellest kordades üle. Peategelasteks on igavesti lapsekehadesse jäävad lendurid, tõelised sõjamasinad − Kildren, nagu neid kutsutakse −, kes on kaasatud Euroopas sõjategevusse.<br /><br />Kildrenid teevad oma igapäevast tööd, küsimusi esitamata, teadmata, milleks. Sest niipea kui need küsimused tekivad, valdab neid ängistus. Tekivad filosoofilised kahtlused eluringi mõttekuse teemadel: meie ette tuuakse seega siseheitlused, küsimused, millele pahatihti puuduvad selged vastused, ning viisid oma igapäevase eluga hakkama saada. Omamoodi on see ka lugu igavesest armastusest, soovist teist aidata.<br /><br />Siinkohal võtan tagasi eelmises postituses toodud väite, et ükski anime ei suuda võistelda kultusfilmiga Ghost in the Shell. Loodan, et andestate − ma ei olnud lihtsalt näinud õiget filmi. Kindlasti ei ole tõik, et nende mõlema režissööriks on vanameister Mamoru Oshii, Jaapani animeguru, pelgalt juhus. Kavatsen viimast hüpoteesi tõestada end tema loominguga võimalikult kurssi viies.<br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-56575414812696123672009-04-09T20:20:00.007+03:002009-04-10T01:25:26.518+03:00Jaapan, naised ja tulevik<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4-4WOk4y5-BDGrGUJRDVK_XRzXMXbIB8oSY70UAW0WnfBAqQNkc9ln_FTDuKzygJAEUODmEHrcJaMxTuUxAKQOdAx0pjBuZBpS2oeWkU4O__VZWK_nV13tFHxjHHRfvaVuO1MguUhLHbA/s1600-h/vexille.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 225px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4-4WOk4y5-BDGrGUJRDVK_XRzXMXbIB8oSY70UAW0WnfBAqQNkc9ln_FTDuKzygJAEUODmEHrcJaMxTuUxAKQOdAx0pjBuZBpS2oeWkU4O__VZWK_nV13tFHxjHHRfvaVuO1MguUhLHbA/s400/vexille.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5322770605052408978" border="0" /></a><br /><br />Kuna ma ajapuuduse ja laiskuse tõttu sel korral <a href="http://www.kino.ee/index.php?page=1125&">JAFF</a>ile ei jõudnud, otsustasin kodus täiesti enda oma korraldada. Ise loon programmi, ajakava, täidan publiku ja kriitiku rolli. Puuduvad kommipaberitega krabistavad inimesed ja popkornihais (mis halvimal juhul on vürtsitatud väikse õllelehaga). Ühesõnaga − tõestan end jälle tüüpilise sotsiofoobse nohikuna ning istun oma nelja seina vahel, arvuti lahti, film jooksmas ja aken veidike paokil − siiski kevad!<br /><br />Aga filmidest. Noh, soojenduseks sai taaskord ära vaadatud kõigi inimeste suur lemmik <a href="http://www.imdb.com/title/tt0347246/">Ghost in the Shell 2: Innocence</a>, ja seejärel juba kaks minule täiesti tundmatut filmi. Olgu kohe öeldud, et ei <span style="font-style: italic;">storyline</span>'ilt ega dialoogilt saa juba mainitud klassiku vastu vist ülepea keegi, kuid omamoodi toreda elamuse annavad needki. 2007. aasta meistriteost <a href="http://www.imdb.com/title/tt0970472/">Vexille</a> ja 2004. aasta filmi <a href="http://www.imdb.com/title/tt0401233/">Appleseed</a> (ka selle 2008. aastal valminud järge <a href="http://www.imdb.com/title/tt1043842/">Appleseed Ex Machina</a>) ühendavad tumedad tulevikunägemused ning tugevad naiskangelased, hea animeerimisoskus − Vexille'ist paremat tööd ei oska ma ausaltöeldes ette kujutadagi, kui keegi on näinud, andku aga teada − ning orienteeritus Ameerika turule.<br /><br /><br /><span style="font-weight: bold;font-size:130%;" >Vexille</span>'i tegevus toimub 2077. aasta Jaapanis, kus võimutseb kohalik võimas tehnikafirma. Kui ÜRO keelustab androidide edasiarendamise, keeldub Jaapan koostööst ning USA luureagentide kõrvu jõuab teade kogu maailma valitsevast hädaohust. Loomulikult tuleb neil nüüd kõige päästmine enda õlgadele võtta ning selleks sõita maailma valitsevasse tehnikariiki − Jaapanisse. Arvatust keerulisemaks aga osutub isegi end maailmast ära lõiganud saareriiki sisenemine. Naisagent Vexille on ainuke, kes plaanipäraselt sihtpunkti jõuab. Seal aga leiab ta end täiesti tundmatust situatsioonist − ainsa inimesena bio-androidide seas. Kramplikult oma viimasetst inimlikkuse riismetest kinni hoidvate tehisinimeste abiga päästab USA eriväe agent kõigepealt oma poiss-sõbra ja seejärel loomulikult kogu maailma.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiA5HIlkGTeyCIxcvIF-JLcU24gB7C5Pa3DhOYVkf9acmVmeWK7u3W_fDtV06T5LGVdobGCJFGn6lP37YwBG56SQst5F41w0gXDi6Ngde8ZZSSIAIvVBMDiB0UqhTfv5FFB5Hhx06FakRm9/s1600-h/Vexille2.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 270px; height: 400px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiA5HIlkGTeyCIxcvIF-JLcU24gB7C5Pa3DhOYVkf9acmVmeWK7u3W_fDtV06T5LGVdobGCJFGn6lP37YwBG56SQst5F41w0gXDi6Ngde8ZZSSIAIvVBMDiB0UqhTfv5FFB5Hhx06FakRm9/s400/Vexille2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5322772163151534962" border="0" /></a><br />Midagi visuaalselt nii tõetruud ei olnud ma animatsiooni vallas veel näinud. See oli peaaegu <span style="font-style: italic;">uncanny valley</span>. Kohati on tabatud inimeste miimika, liikumine, reaktsioonid sellise täpsusega, et tekib küsimus, kas ikka on tegemist animatsiooniga või on filmitud klipid videotöötluse abiga lihtsalt üle joonistatud. Imeilus vaatepilt. Imeilus film, head värvid. Ja tugev <span style="font-style: italic;">soundtrack</span>. Režissööritöö markeerib hämmastava järjekindlusega fokuseerimiselt, kompositsioonilt kohati rohkem mängufilmidest kui animatsioonidest tuttavaid võtteid. Võrdne igatahes suurepärase operaatori panusega.<br /><br />Filmi <span style="font-weight: bold;font-size:130%;" >Appleseed</span> ja selle järje Ex Machina tegevus areneb 22. sajandil, vastloodud harmoonilises riigis Olympos. Nagu nimigi viitab, on filmi püütud lisada vanakreeka mütoloogia elemente. Peaminister Athena ja riigijuhtimiskeskus − selle androidne aju − Tartaros (no miks just see nimi, ma ei mõista) on vaid kaks näidet. See veidi ebaõnnestunud mikstuur aga jääb õnneks tahaplaanile.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQHJLDO_Tzuk8s8Bru7764-JW9a5NDdg9vK8JECNuGk_Wj9jwchh-T_-FF5ytES2Rz3xpP4ireTpN3xC6Tu6d5cadMZ5JAmpNNS_fW6tQVP1yihp4qhidAqkGGG2e_FOTwVMiddJbhRmhU/s1600-h/appleseed.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQHJLDO_Tzuk8s8Bru7764-JW9a5NDdg9vK8JECNuGk_Wj9jwchh-T_-FF5ytES2Rz3xpP4ireTpN3xC6Tu6d5cadMZ5JAmpNNS_fW6tQVP1yihp4qhidAqkGGG2e_FOTwVMiddJbhRmhU/s400/appleseed.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5322771259834175042" border="0" /></a><br />Peategelane, naissõdurist Deunan satub enda üllatuseks uude maailma − Olymposele, leides end nagu eelmise filmi peakangelanegi bioloogiliste androidide − bioroidide − keskelt. Vastupidiselt aga eelmisele filmile ei ole tegemist tingimata negatiivse arenguga − bioroidid on loodud sellesse maailma tasakaalustamaks inimühiskonda. Nad ei ole suutelised tundma ei vihkamist ega kadedust, seega on nad emotsionaalselt piiratud. Kuigi nad on võimelised enda eest ise mõtlema, otsuseid vastu võtma, armuma ning armastama, on nad võimetud oma sugu jätkama. Maailmas, kus käib äge bioroidide diskrimineerimine, toimub katastroof, mis seab ohtu kogu bioroidide rassi tuleviku. Ning nõnda algab äge võitlus kurjade inimsoost pahamonidega. No ja loomulikult leiab Deunan uues maailmas eest ootamas oma kadunud armsama, kellest on nüüd saanud küborg. Appleseed ei ole ei sisult ega vormilt nii nauditav vaatamine kui Vexille, kuid ometigi väga armas kogemus. Ja ta meeldiks mulle ilmselt rohkem, kui ma naudiks siiralt melodraamasid ja õnneliku armastuse lugude pitsilisi keerdkäike.<br /><br />Eraldi äramärkimist vajab aga see, et nii mõlema filmi peategelased kui nende suuremad abilised − Vexille'i Jaapani mässuline Maria, Appleseedi peaminister Athena − on kõik naised. Tugevad, intelligentsed ja enda eest seista oskavad naised, kes teevad kõik, et inimkonda päästa. Mitmel pool ei jää välja toomata ka nende sõnuseletamatu füüsiline ilu. Roll, mis tavalistes Ameerika mängufilmides on usaldatud meestele − oma kallimate (ja sõprade kallimate) päästmine − on siin nende pärusmaa. Kaelamurdev lahinguakrobaatika, hulljulged tembud − samuti nende jagu. Suur armastus ja eneseohverdused aga pigem meeste rida. Üllatav ja meelitav lähenemine, ilmselge katse murda müüti, et ilus naine on kaitsetu ja rumal, ning minna peale lääne turule. Minu peal igatahes mõjus.<br /><br />Lõpuks tahaksin esitada ming nende paari päeva jooksul kimbutama asunud küsimuse: miks kurat on Jaapani animatsioonifilmidel alati maailma parimad <span style="font-style: italic;">soundtrack</span>id?!</div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-50256475397519181472009-04-07T18:41:00.006+03:002009-04-08T04:27:58.305+03:00Englar Alheimsins<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBu3gz-tamMFpqXAWyidSKFb2NbesQnIoJCBDG4qDFzx0F5w7ByObqlhLTzKePQMFSI7PfLBg77Onhaf-T9-6ChEb0BIcptnMs-5PiodjI9u6KhQeuLSvuwBGBBBXibLZjlG7ud3s5DgUp/s1600-h/englar+alheimsins2.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 230px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBu3gz-tamMFpqXAWyidSKFb2NbesQnIoJCBDG4qDFzx0F5w7ByObqlhLTzKePQMFSI7PfLBg77Onhaf-T9-6ChEb0BIcptnMs-5PiodjI9u6KhQeuLSvuwBGBBBXibLZjlG7ud3s5DgUp/s320/englar+alheimsins2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5321978495865219618" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;">Islandi film <a href="http://www.imdb.com/title/tt0233651/"><span style="font-weight: bold;font-size:130%;" >Englar Alheimsins</span></a> (Universumi Inglid) põhineb <span style="font-weight: bold;">Einar Mar Gudmundsson</span>i Skandinaavia kirjandusauhinna võitnud samanimelisel romaanil. Tegemist on mõrumagusa, mustast huumorist pakatava looga, mille põhiline tegevus areneb hullumajas, peategelasteks mõistagi seal elavad inimesed ise.<br /><br />Õnneks, olgu juba ette ära öeldud, ei püüa selle loo jutustajad kordagi siiralt väita, et hullud on normaalsemad kui inimesed selle müüridest väljaspool. Noh, nagu selliste filmide suurimaks klišeeks kipub olema. Küll aga esitatakse õigustatud küsimus − mille põhjal inimest diagnoosida ning mis meid ikkagi õnnelikuks teeb. Ning kas see, et hullud ise oma konditsioonist teadlikud ei ole, vastab tõele. Kindlaid vastuseid ei pakuta, küll aga saab selgeks, et kui enda vaimne olukord võib jääda hämaraks, suudetakse üldises plaanis tõelisust illusioonist eristada, tõmmata piir reaalsuse ning alusetute ideede vahele.<br /><br />Lugu, nagu ta filmina meie ees lahti rullub, algab siis, kui Páll, (<a href="http://www.imdb.com/name/nm0797614/">Ingvar Eggert Sigurðsson</a>) andekas kunstnik ja kirglik trummar, elurõõmus perekonnatola, saab oma esimese õnnetu armastuse õppetunni. Südamevalu toimib päästikuna, mis vallandab neuroosi. Ja see hakkab kontrollima Pálli elu. Viimaks, põhjustanud mitmeid pahandusi, toimetavad ametivõimud Pálli hullumajja, kus tal diagnoositakse paranoiline skisofreenia. Üks psühhiaatritest pakub selle diagnoosi välja kogu islandi rahvale − viitab ju kristlastena tõsiselt trollidesse ja haldjatesse uskumine lõhestunud isiksusele. Filmi keskel tehakse vihje sellele, et Páll on esimest korda hullumaja juba lapsena külastanud. Seda aga, kas eelmisel korral oli patsient tema või ta sugulastest, ei öelda.<br /><br />Mõne aja möödudes selgub, et hullumajas tunneb ta end oma saatusekaaslastega üle pika aja jälle turvalisena, isegi normaalsena. Pole ka ime − tema sõpradeks saavad kolm tõeliselt eriskummalist meest. Neist esimene, Óli (<a href="http://www.imdb.com/name/nm0466349/">Baltasar Kormákur</a>) usub, et kirjutas kõik ansambli The Beatles lood ning saatis need siis telepaatia teel adressaatideni. Vaatamata tõigale, et bänd enam ei tegutse, suudavad nad endiselt ta lugusid avaldada, seda loomulikult autoritasusid maksmata. Palju lugenud ja kõrgelt haritud Viktor (<a href="http://www.imdb.com/name/nm0296142/">Björn Jörundur Friðbjörnsson</a>), hullumaja sama staažikas elanik kui Óli, aga usub end olevat Adolf Hitler. Neljast kõige noorem − andekas ja tundlik Pétur (<a href="http://www.imdb.com/name/nm0350273/">Hilmir Snær Guðnason</a>)− aga usub, et ta suudab lennata.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitkER8QcjRnkMg7TpdkFnUb0dotLSL_WCNpJd6O76R5zWQ9EpPOb-q3sZOdvqeG7i-AzSFTAV4OKb_FBW65FECLmdDSpBjtlN5uawUZokQoY1Wlvqr7WbRK7SMxI5ysj0x2O0_XZ3w3Pu1/s1600-h/englar+alheimsins.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 187px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitkER8QcjRnkMg7TpdkFnUb0dotLSL_WCNpJd6O76R5zWQ9EpPOb-q3sZOdvqeG7i-AzSFTAV4OKb_FBW65FECLmdDSpBjtlN5uawUZokQoY1Wlvqr7WbRK7SMxI5ysj0x2O0_XZ3w3Pu1/s320/englar+alheimsins.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5321983398772394482" border="0" /></a><br />Mehed on üksteisele toeks, olgu nende mured ja mõtted üksteisele nii võõrad kui tahes, ei häbeneta neid jagada. Ning mis kõige olulisem − vastupidiselt neid ümbritsevale maailmale ei näe nad vaatamata oma hullusele põhjust üksteist tegelikult alahinnata. Kõige säramavad dialoogid leiavad aset kahe vastandliku tegelase Viktori ja Pálli vahel. Viktor on parandamatu misantroop, jagades Hitleri eugeenika- ja ateismiideid , olles samas ka veendunud, et sügaval sisimas mõtlevad nii kõik. Páll aga on veendunud selles, et kõik inimesed, haiged või mitte, on jumala ees võrdsed. Nad on universumi inglid.<br /><br />Vaimukas dialoog, mis maskeerib loo üldist traagikat − kenkendudes sellele, mida toob kaasa hullumeelsus, kontrollimatu vaimne seisund −, on vürtsitatud vihjetega inimese jumala-kompleksile ning mitmetele filosoofilistele mõtlejatele Buddhast Nietzscheni. Viiteid kirjandusele, muusikale, Islandi kultuurile leidub ohtrasti, kui ainult vaatajal on viitsimist silmad ja kõrvad tähelepanelikult lahti hoida, aidates, tahaks loota, kaasa islandlaste üldisele mõistmisele, läbi neile iseloomuliku eneseiroonia. Oluline on ka imeilus instrumentaalmuusika, milles ei puudu roll Sigur Rósil.<br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-13614013266482979772009-04-06T03:40:00.005+03:002009-04-06T23:03:52.138+03:00Muusikat Islandilt − Frakkur<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjehY2qlQkZ3qjGd21BGa0tyVQzXWwkW8kYWGRNhCtV8pHI3ORoz5BxUi2tRepJQK2KlduZynDIZ2NDdhH_LcWEQRHM_oUzyTgMBGKmmKe4236sAAPq7-ObBYobqCyL8pMzmVh4zeeCuOMn/s1600-h/birgisson2.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 214px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjehY2qlQkZ3qjGd21BGa0tyVQzXWwkW8kYWGRNhCtV8pHI3ORoz5BxUi2tRepJQK2KlduZynDIZ2NDdhH_LcWEQRHM_oUzyTgMBGKmmKe4236sAAPq7-ObBYobqCyL8pMzmVh4zeeCuOMn/s320/birgisson2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5321372085581504658" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;"> Hiljuti soovitas Last.fm mulle uut tundmatut artisti: <span style="font-weight: bold;">Frakkur</span>. Kuna nimi oli islandikeelne − ja Islandi muusikast olen ma hetkel eriliselt huvitatud − ning tundus pealegi piisavalt intrigeeriv, tähendades julget, otsekohest, oli huvi juba esimesel hetkel olemas. Ning see kasvas veelgi, kui minuni jõudis teadmine − tegemist on Sigur Rósi laulja <span style="font-weight: bold;">Jón þór Birgissoni</span> sooloprojektiga.<br /><br />Kokku on sooloprojekti jaoks salvestatud kolm albumit: <span style="font-weight: bold;">"Ping Pong"</span>, <span style="font-weight: bold;">"toyboy"</span> ja <span style="font-weight: bold;">"Songs for the Little Boy"</span>. Kõik need sisaldavad kummalist lakoonilist <span style="font-style: italic;">ambient</span>i: lugu loo järel minimalistlikku rütmi, elektriklaveri- ja süntesaatorihelide, kahinate ja kummaliste vokaalsete lähenemiste kombinatsiooni. Need lood on niivõrd tontlikud kui kaunid, mõnele raudselt igavad ega ole kindlasti mõeldud igapäevaseks kuulamiseks. Need pigem visandid kui piinliku täpsusega vormistatud, arranžeeritud ja produtseeritud lood − see on selle muusika võlu ja valu.<br /><br />Imeilus ja veider, sealjuures võimeline igaüht, kes ambienti vähegi armastab, puudutama, on Frakkur samas paradoksaalselt kõike muud kui laiatarbekaup või midagi kõigile avatut. Seltskonnas mängitava lihtsa kuulamise antipood, pigem midagi muudetud vaikuse või mõttepausi sarnast, pakub Frakkur oma kahisevasse minimalismi rüütatud õlga toeks iga inimese privaatsuseotsingutele. See on mõtiskluste ja igapäevase meditatsiooni <span style="font-style: italic;">soundtrack</span>.<br /><br />Näib, et nüüd, kus Sigur Rós hakkab oma teed leidma pea iga levimuusikaliselt haritud inimese plaadiriiulisse, seilab Frakkur veel täielikus anonüümsuses, inimeste eest varjul. Seda saladust tuleb hästi hoida − et eksisteeriksid need väikesed salajased saared ka kuulsate muusikute loomingus.<br /><br />Fännidel aga on jällegi põhjust kõrvad lahti hoida: Jónsil on avaldamisel uus album Islandi elektroonilise duo Riceboy Sleeps nime all.</div>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-27521575556167491652009-04-02T05:57:00.002+03:002009-04-02T06:08:57.025+03:00Blimp.fmNüüd kus Last.fm on oma raadio uksed tavakuulajate ees sulgenud − või seda kohe-kohe tegemas −, on kõigil võimalus tutvuda Blim.fm nimelise saidiga. Esileht lubab konto omanikele julgelt:<br /><ul><li>Access to millions of streaming songs</li><li>Your own music station</li><li>A station programmed by your friends</li><li>An audience of music enthusiasts</li></ul>Vaatame siis, kas toimib :)<br /><br />Seniks aga kuulake selle vahendusel imearmsat lugu <a href="http://blip.fm/profile/kimirecords/blip/6149717">Sam Amidonilt</a>.Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-45075952053440115512009-03-28T16:49:00.007+02:002009-03-28T17:15:22.262+02:00Last.fm muudab oma raadio tasuliseks<div style="text-align: justify;">Populaarse muusikakeskkonna Last.fm <a href="http://blog.last.fm/2009/03/24/lastfm-radio-announcement">blogi annab teada</a>, et nad muudavad alates aprilli algusest oma raadio tasuliseks. Väikesest igakuisest 3-eurosest maksest pääsevad kolm suurima muusikatööstusega riiki: USA, UK ja Saksamaa.<br /><br />Millest mul on siinjuures hea meel, on see, et teenuse eest maksjad pääsevad jõledatest reklaamidest (ja ma ei räägi lihtsalt installitavate vidinate abil välditavatest armutermomeetritest, vaid ikka nende ametlikust iganädalasest ga-gast). Kahju on aga sellest, et antud teade saabus täpselt siis, kui minu soovituste-kanalilt lõpuks ometi head muusikat (loe: midagi muud kui indit) tulema hakkas.<br /><br />Aga nautigem siis seni kuni võimalus on.<br /><br /><span style="font-size:85%;">(Lisan siia loo, mille Last.fm mulle täna meelde tuletas. Ja pange tähele, kui kenasti video värvid mu blogiga kokku sobivad, hehe.)</span><br /></div><br /><center><br /><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/6m8eFIs1Jvs&hl=en&fs=1&color1=0x2b405b&color2=0x6b8ab6"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/6m8eFIs1Jvs&hl=en&fs=1&color1=0x2b405b&color2=0x6b8ab6" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object></center>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-50291270219480487342009-03-27T14:39:00.008+02:002009-03-27T21:33:27.687+02:00Wintershoes soovitab: Varraku raamatublogi<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEip_SaYr3rdyi4mtzsZB38NFDXqlx532oMga_qzB7O248k_2-lZZbXUigqBsDOhBAwFsyLSZ4eO0FuP4Md0uT1SswZQXVkK6Htax20HeN6ZML3OiLHDWQ_fYCV8B1ffhaXtcPmFiVC0KMLF/s1600-h/Home_Photo_books.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 275px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEip_SaYr3rdyi4mtzsZB38NFDXqlx532oMga_qzB7O248k_2-lZZbXUigqBsDOhBAwFsyLSZ4eO0FuP4Md0uT1SswZQXVkK6Htax20HeN6ZML3OiLHDWQ_fYCV8B1ffhaXtcPmFiVC0KMLF/s320/Home_Photo_books.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317860549002176530" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;">Mul on komme aeg-ajalt totakalt vaimustuda. Inimestest, muusikast, filmidest, aga eriti raamatutest. Ja just nagu tellitult asus raamatublogide ridasid täiendama justkui minu jaoks loodud <a href="http://blog.varrak.ee/"><span style="font-weight: bold;">Varraku raamatublogi</span></a>.<br /><br />Kuigi nõnda arvata võiks, ei ole tegemist sugugi osava reklaamitrikiga, mis peaks tutvustama ainult Varraku kirjastatavat. Ei, tegemist on ühe väikese seltskonna intellektuaalide mõtteriiuliga, kust võib leida arutlusi nii üldisematel kui konkreetsematel teemadel. Või nagu blogi käimalükkaja Marek Tamm sissejuhatavas postituses selgelt ütleb, siis <span style="font-style: italic;">eesmärk on kujundada siinsest blogist intelligentne keskkond igaühele, kes hoolib raamatutest. Sest me oleme jõudnud ajajärku, kus mitte ainult meie ei vaja üha enam raamatuid, vaid raamatud vajavad üha enam ka meid. Veebikeskkonnas on see eriti asjakohane tõdemus ja me oleme rõõmsad, kui siinsed sissekanded juhivad vähemalt mõnegi inimese uute huvitavate raamatute juurde.</span><br /><br />Ja tõepoolest, milleks peatuda ainult konkreetsetel teostel, kui on võimalik lahata laiemaid teemasid, näiteks <a href="http://blog.varrak.ee/?p=321">e-raamatu plusse ja miinuseid</a> − ühes teises kirjatöös ei jää puutumata ka <a href="http://blog.varrak.ee/?p=306">"e" ise</a>, olles küll üks väheseid konkreetsele teosele keskenduvaid sissekandeid −, <a href="http://blog.varrak.ee/?p=410">meenutada vanu aegu</a>, tunda muret <a href="http://blog.varrak.ee/?p=432">elulugude ekspluateerimise pärast</a> või rääkida <a href="http://blog.varrak.ee/?p=339">raamatute kiirest pealetungist</a>. Toodud on ka vaimukaid argumente nii <a href="http://blog.varrak.ee/?p=204">õhukeste raamatute kiituseks</a> kui <a href="http://blog.varrak.ee/?p=223">paksude raamatute kaitseks</a>. Hästi kirjutatud, ladusad arvamuslood uue aja intellektuaalidelt − mida siin veel tahta? Arukaid kommentaare? Aga palun! − võite ise veenduda nende olemasolus.<br /><br />Minu jaoks muudab asja muidugi põnevamaks see, et kümnest kirjutajatest neli on mulle viimastel aastatel olnud oluliseks inspiratsiooniks − seda küll vaid õppejõud-üliõpilane tasandil. Marek Tamm ja Märt Väljataga oma erialaste oskuste ning nõudlikkusega on andnud mulle oma loengute ja seminaride vahendusel teatava teadmisteselgroo, pannud jälgima kultuuriajakirjandust ning akadeemilisi väljaandeid, Daniel Vaarik ja Tarmo Jüristo aga tutvustanud mõnevõrra uuenduslikumaid uurimisvaldkondi nagu virtuaalsus või superkangelased. Kõik nad on hirmutavalt suure lugemuse ja väga hea väljendusoskusega inimesed, kelle kirjatöid on lausa nauding lugeda. Olgu öeldud, et see nelik moodustab ka blogi kõige produktiivsema kirjutajaskonna.<br /><br />Lõpetuseks juhataksingi teid edasi kahe samuti lugemist väärt blogi juurde: Daniel Vaariku ajakirjandusele ja kommunikatsioonile keskenduv, osavalt ja teravmeelselt meie ühiskonna valupunkte lahkav <a style="font-weight: bold;" href="http://memokraat.blogspot.com/">Memokraatia</a> ning Tarmo Jüristo kirjandust ja kultuuri tähtsustav, hetkel muuhulgas ka reisipäeviku rolli täitev <a style="font-weight: bold;" href="http://tarmojuristo.wordpress.com/">........random.....noise........</a>.<br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-50573700246195855232009-03-26T00:02:00.007+02:002009-03-26T09:59:07.251+02:00Islandi filmidest<div style="text-align: justify;">Ma ei ole kunagi olnud eriline filmifiirk, külla aga on viimasel ajal videokunst olnud eelistatuim ajaviide. Sealhulgas olen sattunud vaatama päris mitut Islandi filmi. Osaliselt selleks, et natuke keelt kuulata ja loota, et ehk mõni uus väljend külge hakkab, teisalt jälle selleks, et natuke nende filmikunstiga tutvuda, end kultuuriliselt harida ja ette valmistuda selleks, mis mind seal ees oodata võib.<br /><br />Kõik läks umbes-täpselt nii nagu ma arvasin: sain teada, et islandi noored räägivad samasugust inglise keelega segatud emakeelt nagu meiegi (kuid islandi aktsendiga inglise keel on vastupidiselt meie mulgi-murraku-inglise-keelele <span style="font-style: italic;">oh so hot</span>!) ning et neil on eesti filmidega kolm ühist teemat: üksildus, pimedus ja (tadadadaaaa!) alkoholism. Rõõmsameelsed need filmid ei olnud, küll aga väga kvaliteetselt tehtud, läbimõeldud, heade näitlejate ja stsenaariumitega.<br /><br /><a href="http://www.youtube.com/watch?v=nznx9Xk9zJA&feature=related">Nói Albinói</a>, mis neist kokkuvõttes mu lemmik on, saaks minu käest eriauhinna värvide ning super laheda ja tõetruu põhikarakteri eest. Temaatika, sarnaselt filmile Reykjavík 101 keskendub uuele X-generatsioonile, andes ülevaate intelligentse, kuid alamotiveeritud poisi igapäevast ja käekäigust. Lugu on täis pikitud imevahvat situatsioonikoomikat, ette tuleb ka nii mõnigi nohikunali (näiteks: mis te arvate, millise filosoofi nimi meenutab islandi keeles sõna "surnuaed"?).<br /><br />Nendest filmides järgmise, ingliskeelse nimega "Seagull's Laughter" vaatasin ära otse YouTube'is. Mul ei ole aimugi, kes see ingel oli, kuid veidi enne seda, kui jõudsin Amazoni tellimuse ära vormistada, tabas mind rõõmus üllatus: veel korra filmi treilerit üle vaadates selgus, et veebikeskkonna avarustes peitub terve film, mis sellest, et üheteistkümneks jupiks tükeldatuna. Youtube'i kohta pole isegi kvaliteedil viga, <a href="http://www.youtube.com/watch?v=UJV7PH_OC5c&feature=PlayList&p=1A5493AAB0715EC3&index=0&playnext=1">veendu ise</a>! :) Lahe krutskiga lugu ja väga ilusad kostüümid. Seal mängib ka üks minu viimase aja lemmikmehi, kes on enamikule kindlasti tuttav (jumal teab, miks) Islandi kõige popimaks filmiks tunnistatud <a href="http://www.youtube.com/watch?v=9amX_PvbAFw">Reykjavík 101</a> peategelasena.<br /><br />Ja viimasena on mul esitada üks palve. Kui kellelgi on kuskil kapinurgas tolmu kogumas film nimega Erbsen Auf Halb 6 (vaata videot postituse lõpus), siis ma hea meelega laenaks. Tooks ilusti tagasi, loomulikult. Film on küll hoopis sakslaste tehtud, kuid meespeaosatäitja on islandlane − juba eelpool mainitud Himil Snær Guðnason. Kuulake lugu ka, see on ilmeilus!<br /></div><br /><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/lER3KFiuHuo&hl=en&fs=1&color1=0x006699&color2=0x54abd6"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/lER3KFiuHuo&hl=en&fs=1&color1=0x006699&color2=0x54abd6" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3611880247893469454.post-54086988154885864592009-03-25T23:50:00.004+02:002009-03-26T00:01:49.522+02:00Pilk kevadesse<div style="text-align: justify;">Tallinnas on endiselt külm. Päikesepaistelised tänavad pakuvad küll silmale rõõmu ja südamele kosutust, kuid päris kevad võiks end lõpuks kokku võtta ja siia jõuda.<br /><br />Ega praegu ei jäägi üle muud, kui nautida kevadisi pilte juba tärkava Lääne-Euroopa moeblogidest. Minu kaks isiklikku lemmikut (uuendavad peaaegu iga päev ning haaravad väga erineva riietumismaitsega stiilseid inimesi):<br /><br /><a href="http://thesartorialist.blogspot.com/">Sartorialist</a><br /><a href="http://easyfashion.blogspot.com/">Easy Fashion</a><br /><br />Võin julgelt öelda, et oma sellekevadise moeannuse saan just neilt, kodumaised naisteajakirjad võivad oma padjajuttudega kellegi teise riiulil vedeleda.<br /><br />Ja kui keegi teab, kust selliseid pükse saada võiks, andku aga julgesti teada. <span style="font-weight: bold;">(Foto: Sartorialist)</span><br /><br /><div style="text-align: center;"><a href="http://thesartorialist.blogspot.com/" title=""><img alt="" src="http://www.thesartorialist.com/photos/2159PreHanlWeb.jpg" border="0" /></a><br /></div></div>Unknownnoreply@blogger.com0