Mul on komme aeg-ajalt totakalt vaimustuda. Inimestest, muusikast, filmidest, aga eriti raamatutest. Ja just nagu tellitult asus raamatublogide ridasid täiendama justkui minu jaoks loodud Varraku raamatublogi.
Kuigi nõnda arvata võiks, ei ole tegemist sugugi osava reklaamitrikiga, mis peaks tutvustama ainult Varraku kirjastatavat. Ei, tegemist on ühe väikese seltskonna intellektuaalide mõtteriiuliga, kust võib leida arutlusi nii üldisematel kui konkreetsematel teemadel. Või nagu blogi käimalükkaja Marek Tamm sissejuhatavas postituses selgelt ütleb, siis eesmärk on kujundada siinsest blogist intelligentne keskkond igaühele, kes hoolib raamatutest. Sest me oleme jõudnud ajajärku, kus mitte ainult meie ei vaja üha enam raamatuid, vaid raamatud vajavad üha enam ka meid. Veebikeskkonnas on see eriti asjakohane tõdemus ja me oleme rõõmsad, kui siinsed sissekanded juhivad vähemalt mõnegi inimese uute huvitavate raamatute juurde.
Ja tõepoolest, milleks peatuda ainult konkreetsetel teostel, kui on võimalik lahata laiemaid teemasid, näiteks e-raamatu plusse ja miinuseid − ühes teises kirjatöös ei jää puutumata ka "e" ise, olles küll üks väheseid konkreetsele teosele keskenduvaid sissekandeid −, meenutada vanu aegu, tunda muret elulugude ekspluateerimise pärast või rääkida raamatute kiirest pealetungist. Toodud on ka vaimukaid argumente nii õhukeste raamatute kiituseks kui paksude raamatute kaitseks. Hästi kirjutatud, ladusad arvamuslood uue aja intellektuaalidelt − mida siin veel tahta? Arukaid kommentaare? Aga palun! − võite ise veenduda nende olemasolus.
Minu jaoks muudab asja muidugi põnevamaks see, et kümnest kirjutajatest neli on mulle viimastel aastatel olnud oluliseks inspiratsiooniks − seda küll vaid õppejõud-üliõpilane tasandil. Marek Tamm ja Märt Väljataga oma erialaste oskuste ning nõudlikkusega on andnud mulle oma loengute ja seminaride vahendusel teatava teadmisteselgroo, pannud jälgima kultuuriajakirjandust ning akadeemilisi väljaandeid, Daniel Vaarik ja Tarmo Jüristo aga tutvustanud mõnevõrra uuenduslikumaid uurimisvaldkondi nagu virtuaalsus või superkangelased. Kõik nad on hirmutavalt suure lugemuse ja väga hea väljendusoskusega inimesed, kelle kirjatöid on lausa nauding lugeda. Olgu öeldud, et see nelik moodustab ka blogi kõige produktiivsema kirjutajaskonna.
Lõpetuseks juhataksingi teid edasi kahe samuti lugemist väärt blogi juurde: Daniel Vaariku ajakirjandusele ja kommunikatsioonile keskenduv, osavalt ja teravmeelselt meie ühiskonna valupunkte lahkav Memokraatia ning Tarmo Jüristo kirjandust ja kultuuri tähtsustav, hetkel muuhulgas ka reisipäeviku rolli täitev ........random.....noise.........
Kuigi nõnda arvata võiks, ei ole tegemist sugugi osava reklaamitrikiga, mis peaks tutvustama ainult Varraku kirjastatavat. Ei, tegemist on ühe väikese seltskonna intellektuaalide mõtteriiuliga, kust võib leida arutlusi nii üldisematel kui konkreetsematel teemadel. Või nagu blogi käimalükkaja Marek Tamm sissejuhatavas postituses selgelt ütleb, siis eesmärk on kujundada siinsest blogist intelligentne keskkond igaühele, kes hoolib raamatutest. Sest me oleme jõudnud ajajärku, kus mitte ainult meie ei vaja üha enam raamatuid, vaid raamatud vajavad üha enam ka meid. Veebikeskkonnas on see eriti asjakohane tõdemus ja me oleme rõõmsad, kui siinsed sissekanded juhivad vähemalt mõnegi inimese uute huvitavate raamatute juurde.
Ja tõepoolest, milleks peatuda ainult konkreetsetel teostel, kui on võimalik lahata laiemaid teemasid, näiteks e-raamatu plusse ja miinuseid − ühes teises kirjatöös ei jää puutumata ka "e" ise, olles küll üks väheseid konkreetsele teosele keskenduvaid sissekandeid −, meenutada vanu aegu, tunda muret elulugude ekspluateerimise pärast või rääkida raamatute kiirest pealetungist. Toodud on ka vaimukaid argumente nii õhukeste raamatute kiituseks kui paksude raamatute kaitseks. Hästi kirjutatud, ladusad arvamuslood uue aja intellektuaalidelt − mida siin veel tahta? Arukaid kommentaare? Aga palun! − võite ise veenduda nende olemasolus.
Minu jaoks muudab asja muidugi põnevamaks see, et kümnest kirjutajatest neli on mulle viimastel aastatel olnud oluliseks inspiratsiooniks − seda küll vaid õppejõud-üliõpilane tasandil. Marek Tamm ja Märt Väljataga oma erialaste oskuste ning nõudlikkusega on andnud mulle oma loengute ja seminaride vahendusel teatava teadmisteselgroo, pannud jälgima kultuuriajakirjandust ning akadeemilisi väljaandeid, Daniel Vaarik ja Tarmo Jüristo aga tutvustanud mõnevõrra uuenduslikumaid uurimisvaldkondi nagu virtuaalsus või superkangelased. Kõik nad on hirmutavalt suure lugemuse ja väga hea väljendusoskusega inimesed, kelle kirjatöid on lausa nauding lugeda. Olgu öeldud, et see nelik moodustab ka blogi kõige produktiivsema kirjutajaskonna.
Lõpetuseks juhataksingi teid edasi kahe samuti lugemist väärt blogi juurde: Daniel Vaariku ajakirjandusele ja kommunikatsioonile keskenduv, osavalt ja teravmeelselt meie ühiskonna valupunkte lahkav Memokraatia ning Tarmo Jüristo kirjandust ja kultuuri tähtsustav, hetkel muuhulgas ka reisipäeviku rolli täitev ........random.....noise.........
No comments:
Post a Comment