Paljud kindlasti teavad, et Rootsi Europarlamendi valimistel sai 7,1 protsendiga valijate häälest ühe koha Pirate Party − peamiselt autoriõiguse, patendi- ja privaatsuseküsimustega tegelev ning võimalikult õhukest ja läbipaistvat riigiaparaati taotlev poliitiline erakond. Aga mis seltskond see siis selline on?Parteile pandi algus 2006. aastal, mil Riigipäeva valimistel koguti vaid mõne tuhande liikmega 0,64% valijate häältest. Suurim populaarsus saavutati aga käesoleval aastal, pärast Pirate Bay kohtuasja tulemuste avalikustamist. Tänase seisuga on Pirate Party'l üle 49 000 liikme ning räägitakse, et nende arv kasvab iga päevaga. Riigis, millel on oluline osa maailma popmuusikaturul, ei ole see ka eriliselt imekspandav.
Kuigi sellised liikumised ujuvad praegusel ajal pigem vastuvoolu, on neil oluline koht poliitika tulevikus. Internet, sellega seotud vabadused, kohustused ning mõningad sellest tingitud probleemid, pälvivad aina rohkem tähelepanu. Nõnda on üle maailma asutatud arvukalt samalaadseid poliitilisi organisatsioone (vt pilti, allikas Wikipedia), millest kõige tugevamad on kanda kinnitanud Saksamaal ja Austrias. (Kummalisel kombel paistab selline liikumine olevat ka Venemaal, kellel teatavasti ei valitse
endiselt mingit märkimisväärset autoriõigust...)Legend:
(must) − ametlikult registreeritud partei
(sinine) − mitteametlik, kuid aktiivne liikumine
(punane) − partei loomine arutlusel
(hall) − piraadipartei puudub
Kuivõrd interneti arengu mõjul muutuvas maailmas tundub aina enam, et sellistel liikumistel võib meie tulevikus olla suurem roll, kui me praegu arvame, ning mina eriline poliitiline nööritõmbaja ei ole, siis viskangi kõigile huvitatutele kondi. Eestis puudub täielikult liikumine, mis eelpool mainitud asjadega tegeleks. Kuna me toimuvatele arengusuundadele kätt ette panna ei suuda, vajavad paljud asjad muutmist, et nad ei jääks jalgu muutuvale maailmale. Miks mitte püüda sellega ka siinmail algust teha. Ning just praegu, kui ollakse altid isegi väljapaistva sisulise programmita andma protestihääli ning olemasolevad erakonnad on eelkõige ametis üksteiselt tooli alt ära tõmbamisega, tundub selleks olevat kõige õigem aeg.
Avatud ja õhuke riigiaparaat, autoriõiguste väljakujundamine, monopolidega võitlemine ning püüd rõhuda kodanikuõiguste rakendamisele (lisaks nende suusõnalisele rõhutamisele) tunduvad piisavalt köitvad ideed. Kaks esimest on Eestis ka täpselt need olulised punktid, millega tuleks kiiremas korras midagi ette võtta. Kui keegi võtaks mind sõnast, oleks tal minu kindel hääl.
No comments:
Post a Comment